Peaaegu päeva pealt kahe aasta eest läkitas ettevõtja Elon Musk teele säutsu, milles kurtis hulluksajava liikluse üle. Ühtlasi pakkus mees trotsist sündinud lahendusena, et ehitab tunnelikaevamismasina ja asub maad puurima. Meest sõnast, härga sarvest. Sama toriseja tutvustas teisipäeval esimest pea kahe kilomeetri pikkust Californias Hawthorne'i tänavate alla puuritud tunnelit. Olgu mainitud, et samas paigas asub sama isiku kosmose vallutamiseks loodud raketifirma SpaceX. Tunneli puurimine algas SpaceX-i autoparklast.

Tegemist pole lihtsalt formaalselt lubadusi täitva, kuid kasutu kanalisatsioonitoruga, mille mees oma jutuga suuremaks räägiks. Tegemist pole ka naljaga, kuigi tunneli idee jaoks loodud firma The Boring Company ajab inglisekeelsetel näo naerule, sest tähistab otsetõlkes "igavat" ettevõtet. Sõna meenutab puurimist vaid foneetiliselt. Nimega naljatamine kuulub Elon Muski elulaadi juurde.

Nüüd sündis siis kahe aastaga ideest neljameetrise läbimõõduga tunnel, mis sarnaneb tõesti pirakale kanalisatsioonile. Selles torus hakkavad aga elu näinud materjali asemel liikuma autod. Neljameetrine läbimõõt võib esialgu üllatada ja tekitada skepsist, isegi väiteid nagu see oleks lihtne ülesanne, sest levinud standardi järgi on autosõiduks rajatud tunnelite läbimõõt kaks korda suurem. Kuid sellesse turusse tossutavaid sõidukeid ei lastagi. Tunnel on mõeldud elektriautodele, täpsemalt isejuhtivatele sõidukitele. Need liiguvad tunnelis spetsiaalsetel kelkudel kiirusel umbes 240 km/h.

Väike läbimõõt teeb tunneli rajamise odavaks. Kaks korda suurema läbimõõduga ühe miili pikkuse tunneli hinnaks hinnatakse rusikareeglina miljard dollarit. Elon Muski tunnel on miili kohta umbes neli korda odavam. Nendega saaks nagu niidikesi kimpu pannes luua massiivse paralleelse transpordivoo.

Maa peal seda ei õnnestuks korrata. Seal tekiks sellega omalaadne paradoks. Kui liiklusummikute vähendamiseks rajatakse uus ja laiem tee, on see peagi veelgi rohkem umbes. Eelistavad ju kõik sõidukijuhid laiemat ja kiiremat teed. Uue tee lisamine on kahemõõtmelises ruumis ehk tasapinnal kallis ja enamasti võimatu, kuna kõrval asuvad juba mingid rajatised. Maa all on tegemist kolmemõõtmelise ruumiga, kuhu võib puurida järgmise "toru", kas olemasoleva peale, alla või kõrvale.

Rajatud tunnel ei ole sama mis Hyperloop. Seega on Elon Muskil veel teostamata ideid. Õigemini sellegi projektiga juba tegeletakse. Aasta alguses saadi luba New Yorki ja Washingtoni ühendava tunneli kaevamiseks. Hyperloop on pikema distantsi taha linnast-linna liikumiseks kavandatud inimeste ja kaupade torupost. Sõiduvahendiks on peaaegu vaakumis torus magnetpadjal liikuv ja päikeseenergiat kasutav süstik, mille kiiruseks on plaanitud üle 1000 km/h.

Äsja rajatud kitsam tunnel rahuldab linnaruumi liikumisvajadust ega vaja sõidukite teelt liigse õhu eemaldamist. Linnade kasvades on kitsaskohaks just autode liikus. Osa sellest maa alla suunates peaks arenguteel olnud pudelikael ära kaduma.

Küsimusele, kas autosõiduks loodud torustikku eelisarendades on Elon Musk ühistranspordi vaenlane, vastas arendaja, et sugugi mitte. Otse vastupidi – ta näeb ühe eesmärgina luua eeliseid jalakäijatele ja ratturitele kelle jaoks kihutavad torustikus spetsiaalsed sõidukid. Ta ennustab, et uus teenus on võrreldes metrooga tõhusam ja pileti hind bussisõidust odavam. Viimast võib uskuda, eriti kui arvestada bussisõidu hinna sisse kaotatud aeg mida suur ja kohmakas sõiduk kulutab liiklusummikutes manööverdamisele.

Tegemist on esimese omanäolise transporditehnoloogiaga. Kindlasti leidub selle edus kahtlejaid ja vastuseisu. Hetkel ongi teise testtunneli rajamine seiskunud, sest välja kaevatud materjali transport ähvardab segada kohalike igapäevast liikumist. Sellised probleemid on arengu loomulik osa. Plaanid näevad ette lähiajal vähemalt veel kahe analoogse tunneli rajamist. Üks on planeeritud Chicago lennujaamast linna ja teine Los Angelese kuulsast pesapallistaadionist metroojaamani.

Elon Muski ebatavalise isiksusega käib kaasas imetlus ja pahameel. Suuremas pildis tasub olla rõõmus, et vähemalt keegi tegeleb peale klikkide abil reklaami vahendamisega lõpuks ka kosmose, transpordi, linnaarengu, aju ja masina liidestamise ning võimalik, et veel mitme inimarengu seisukohalt revolutsiooni tõotava praktilise ülesande lahendamisega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".