"Välisilm" uuris, kas Elon Musk on visionäär või tähelepanu otsiv ettevõtja
Nädalavahetusel teatas USA väärtpaberite- ja börsikomisjon, et Elon Musk lahkub Tesla nõukogu esimehe kohalt ning peab ettevõttele maksma kahjutasu 20 miljonit dollarit - seda kõike ühe Twitteri-säutsu pärast. Kui aga poleks Muski, poleks meil täna ilmselt kosmoses lendavat elektriautot, me ei räägiks kosmoseturismist ja Marsi koloniseerimisest sellises julges võtmes nagu Musk seda teinud on. "Välisilm" uuris, kas tegu on oma ajast ees visionääri või lihtsalt tähelepanu otsiva ettevõtjaga.
Juba lapsepõlves iseloomustas Elon Muski ebatavaline äärmustesse kaldumine. Ta ahmis uusi teadmisi linnulennult ning võis veeta tunde ulmekirjandust lugedes. Üks tema lemmikraamatutest oli USA ulmekirjaniku Isaac Asimovi "Asum", kus tegevus toimub kümnete tuhandete aastate kaugusel tulevikus ja inimkond on asustanud ligi 25 miljonit planeeti, vahendas "Välisilm".
Teismeeaks oli Elon Musk läbi lugenud kõik kooli ja kodulähedase raamatukogu teosed. Kümneaastaselt asus ta iseseisvalt õppima programmeerimist. 12-aastaselt oli ta kokku pannud esimese arvutimängu, mille müüs 500 dollari eest.
Koolikiusamise all kannatanud nohikliku poisina tõi ta alatasa kooli kaasa rakette, lasi neid seal õhku ning rääkis fossiilkütuste kasutamise lõpetamisest ja päikeseenergia tehnoloogiale üleminekust. Oli 1980. aastate keskpaik ja need teemad polnud sugugi nii üldiselt teada kui praegu.
SpaceX - visioon kosmose asustamisest
Elon Muski visioon päästa inimkond fossiilkütuste sõltuvusest ning asustada kosmos sarnaselt Asimovi utoopiale materialiseerub kõige paremini ehk tema kosmosetranspordiettevõttes SpaceX. Selle eesmärk on pakkuda kosmoseturismi, pikema sihiga koloniseerida planeet Marss. Vähem oluline pole soov vähendada kosmosetranspordi kulusid.
SpaceX projekteerib ja ehitab suurema osa oma raketiosadest. See teeb rakettide kosmosesse saatmise odavaks ja ka kiiremaks.
Ehkki Muski ambitsioonikas idee oli saata esimene rakett üles juba 2003. aastal, jõudis SpaceX-i tehnoloogia sellele järele alles 2006. aastal ning seegi päädis ebaõnnestunud raketistardiga. Alles neljas katse kaks aastat hiljem viis Maa orbiidile esimese erakapitalil ehitatud raketi.
Vahepealne kümnend on Elon Muski ettevõtmisi viinud pankroti äärelt kasumisse, tagasi pankroti äärele, börsile ja jälle kasumisse. See on aga tõestanud, et kosmose vallutamine Muski moel ei olegi võimatu, sest on inimesi, kes sellesse usuvad, ainult et ühiskonna ja tehnoloogia areng ei pruugi lennukate mõtetega nii kiirelt kaasa lennata.
Tesla - ulmeline innovatsioon
Lisaks rakettidele on vahepeal jõudnud kosmosesse ka Tesla luksuselektriauto.
Tesla tootmises on omajagu ulmelist innovatsiooni. Ühes autos on rohkem arvuteid ja tehisintellekti kui terves "Aktuaalse kaamera" stuudios kokku. Uuenduslik on ka autode tootmisprotsess, kus autode riist- ja tarkvaraarendajad on pandud tööle koos.
Võimalik, et Musk on teinud autotootmises muudatusi, mis on võrreldavad omaaegsete Henry Fordi uuendustega. Aga seda saame teada alles aastakümnete pärast.
Kuigi Tesla luksusauto on tootmise ja rahastamisega näinud väga kriitilisi aegu, on Elon Musk suutnud alati investoreid veenda selle utoopiaprojekti võimalikkuses ning õnne ja vedamisega on raha alati kuskilt tulnud.
Kui kaheksa aasta eest läks Tesla börsile, kasvatasid investorid selle aktsiaväärtust juba esimesel päeval 41 protsenti. Seda hoolimata faktist, et ettevõtte kahjum oli üle 55 miljoni dollari. Usk utoopiasse on suur ka investoritel.
Ennatlik Twitteri-säuts
Sel suvel otsustas Elon Musk, et pikaajalise kasvu tagamiseks viib ta Tesla börsilt ära 420-dollarilise aktsiahinnaga ning andis sellest augusti keskpaigas teada Twitteris. Paraku tegutses Musk infot avaldades omapäi, sest Tesla nõukogu alles kaalus sellist võimalust. USA seaduste kohaselt aga ei tohi börsifirma esindaja edastada osanikele eksitavat informatsiooni sedavõrd oluliste otsuste kohta.
Muski Twitteri-säuts kergitas hetkeks Tesla aktsiat, kuid see langes pärast veerandi jagu.
See päädiski USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni otsusega.
Omamoodi märgiline on aga Elon Muski ülikoolis kirjutatud ärivisiooni moodi artikkel. Selles kirjeldab ta ka tulevikuelektrijaama, mis asub kosmoses ja saadab energia mikrolainete kaudu Maale. Märgiline on ka artikli pealkiri. Selle võiks eesti keelde tõlkida nii: "Kui tähtis on kasutada päikeseenergiat" (inglise keeles "The Importance of Being Solar"). See pealkiri aga matkib selgelt hoopis Oscar Wilde'i komöödianäidendit "The importance of being Ernest", mille keskmes on rikas noormees Algernon, kes teeskleb kellekski teiseks olemist.
Siiski ei saa öelda, et Elon Muski visioonid oleksid kõik olnud utoopilised. Ülikooli ajal kirjutas ta ka uurimistöö visuaalsest märgituvastusest, milles kirjeldas, kuidas raamatuid ja kirjalikke dokumente on võimalik digiteerida ja panna ühtsesse andmebaasi. Tänapäeval on sisuliselt sarnased süsteemid olemas ja me nimetame neid Google Booksiks ja Google Scholariks.
Muski kui ärimeest iseloomustab kindlasti utoopiline riskide võtmine ja nendega tähelepanu püüdmine, kuid need riskid pole eales tavapärased, nendega kaasneb alati mingi enneolematu tulevikunägemine.
Ja võib-olla ongi Elon Muski karjäär nagu kirjutab Isaac Asimov ulmeromaanis "Asum": "Maapinda ta ei näinud. See oli kadunud inimese valmistatud keerukate ehitiste labürinti."
Pordi sõnul ei saa Tesla allakäigust rääkida
"Välisilmas" kommenteeris Elon Muski saavutusi Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Saatejuhi küsimusele, kas praegu on näha Tesla allakäiku, vastas Port eitavalt.
"Tegemist on pigem ajakirjanduses esineva kaasaegse fenomeniga, kus on ratsionaalsust vähem ja emotsionaalsust rohkem. Ratsionaalsus viitab ikkagi sellele, kui me vaatame, kui suured rahad seal on, siis see raha ei ole sealt kuskilt ära jooksnud, vaid pigem öeldakse, et suvaline suurettevõte on nõus kogu Tesla kiiremas korras ära ostma. Nii et tegemist ei ole sugugi kehvas seisus ettevõttega," rääkis Port.
"Aga selle ettevõtte juht on selline huvitav tüüp ja kuna ta on niivõrd teist tüüpi tegelane, mitte sellise mööda joont käiva bürokraatliku suure impeeriumi pealik, vaid selline tüüp, kes tõmbab savu ja räägib out of the box (eesti k. - kastist väljas) teemadest argises võtmes, siis tundub mõnele, et ta ei sobi suurt firmat juhtima," lisas ta.
Pordi sõnul on Tesla olnud viimase 15 aasta jooksul edukam kui teised suured autotootjad. "Nad müüvad Tesla mudeleid rohkem kui Toyota, Mercede, BMW popimaid mudeleid. Mudel 3 läheb väga hästi. Augustis müüdi - nad hindavad - 30 000 mudelit, teisi autosid 12 000-15 000," selgitas Port.
Pordi sõnul on Elon Musk uue põlvkonna ettevõtte juht, kes üritab tegeleda nii paljude asjadega, et see on atraktiivne uue põlvkonna investorile, kuid võõras vana põlvkonna esindajatele.
Toimetaja: Merili Nael