Isejuhtivad autod muudavad maailma veidraks ja imeliseks
Isejuhtivate autode võidukäigu korral uutest tegijatest küllastuv turg peibutab tarbijaid triljonite dollariteni ulatuva kokkuhoiuga. Paratamatult tähendab see aga ka ettevõtlusele saamata tulusid ja riigile kogumata makse, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Isejuhtivate sõidukite saabumise täpset aega pole teada. Teada on, et sellega tegeleb lisaks uutele tulijatele pea iga suurem autotootja. Viimaste seas on kuulsaim Tesla Motors, mis asutati 2003. aasta juulis elektrimootoriga sõidukite valmistamiseks. Ettevõtte juht Elon Musk lubas eelmise aasta lõpuks, et nende auto sõidab teatraalses mõttes "silmad kinni" Läänerannikult Idarannikule.
Silmad olnuks kinni juhil, kuna auto pidanuks sõitmisega ise hakkama saama. Seda siiski ei juhtunud. Nagu märgivad mitmed sama ülesande lahendajad, probleem on umbes ühes protsendis, millest nad pole veel jagu saanud. Väidetavalt ülejäänud 99 protsendi inimese sõiduoskustega suudaks nutikas sõiduk juba hakkama saada, mõnel juhul isegi oluliselt paremini. Lubatakse ju isejuhtivate sõidukite puhul avariide arvu olulist vähenemist, väidetavalt isegi enam kui 90 protsendi võrra.
Seni kuni auto võtab juhtimise lõplikult üle, lisandub sõidukultuuri mitmesugust uut ja harjumatut. Näiteks kui autokerel ollakse noorukese Tesla nimega juba harjutud, siis hiljuti teatas tolmuimejate maailmas tuntud Tyson, et asub samuti autotootjaks. Natukene imelik võib ju tunduda, kui auto kannab tolmuimeja nime, aga see tegur võidakse kiirelt unustada.
Isejuhtivate sõidukite puhul ei pea keegi endale autot ostma, rääkimata selle juhtimisest. Majanduslikult otstarbekam on kasutada sõiduteenust "vilistades" nutitelefoni rakendusega kohale vajaliku suurusega transpordivahendi. Selle omanik olemata kaob ära või vähemalt taandub auto margi ja hinnaga kaasneva sotsiaalse kapitali kulu.
Järelikult muutub tellitava sõiduki puhul selle mark väheoluliseks. Pigem proovitakse võimalusel erinevaid. Seetõttu võib-olla ei peakski reageerima imestusega sajandi jooksul harjumuspäraste tegijatega autode maailma lisanduvate tolmuimejate, internetiteenuste, telefoni valmistajate ja teiste tähelepanuradarile veel mitte jõudnute nimedega sõidukite üle.
Põhjus, miks uusi tulijaid on ebatavaliselt palju, tuleneb elektriauto ehituse lihtsusest. Selles on kõigest paarkümmend liikuvat osa. Seda on võrreldes sisepõlemismootoritega sada korda vähem. Mainitud paarkümmend liikuvat osa on suhteliselt odavad ja peavad väga kaua vastu. Oktoobri keskel demonstreeris Elon Musk miljon miili läbinud Tesla kolmanda mudeli jõu ülekande mehhanismi hammasrattaid. Need paistsid nagu uued.
Lisaks auto ehituse suhtelisele odavusele puudub uuel tulijal vana põlvkonna autode tootmise kalli kapitali koormus. Tesla näitel kulub uue ja võimsa tootmisliini käimasaamisele paar aastat ja garantii. Hilisema hoolduse kulud on märkimisväärselt kulutõhusad. Autole võib anda poole miljoni või enama kilomeetri garantii.
Uue ärimudeli üllatavaks plussiks võib osutuda isegi see, et keegi ei osta enam endale autosid. See ei tähenda, et inimesed muutuksid paikseteks. Otse vastupidi, tõenäoliselt suureneb läbitavate sõidukilomeetrite arv tänu auto omamisest ja juhiõiguse vajadusest sündivale vabadusele ning iga kilomeetri läbimiseks oluliselt soodsamale hinnale. Uues ärimudelis oleks autode valmistaja ühtlasi sõiduteenuse tarnija.
Rahast rääkides, näiteks USA-s hinnatakse sisepõlemismootoriga autosõidu ühe miili hinnaks 1,5 dollarit ehk umbes dollar kilomeetri kohta. See on enam-vähem võrreldav ka meie rannikul auto omamise tsüklist tulenevate kuludega läbisõidetud tee kohta. Elektriauto puhul hinnatakse vastavaks kulumääraks paarkümmend dollarisenti miili kohta, ehk seitse korda vähem. Arvestades, et tüüpiline auto seisab 95 protsenti omamise ajast ja kaotab väärtust, hoiaks autost loobuja aastas kokku tuhandeid dollareid ja eurosid. Tõenäoliselt saab ta sellest aru suhteliselt kiiresti. Siis muutub olukord maailmas ettearvamatuks.
Näiteks läbitakse USA-s autodega aastas umbes kolm triljonit miili. Elektrisõidukitele üleminekust tõusev kokkuhoid oleks seega ligemale neli triljonit dollarit aastas. Ühtedele tähendab kokkuhoid ettevõtlusele saamata tulusid ja riigile kogumata makse. Lisades elektrisõidukitele sõiduoskuse, muutub pilt veelgi veidramaks. Sõidukite arv väheneks dramaatiliselt ja linnatänavatelt, koduõuedest ning parklatest kaoksid seal igavlevad sõidukid.
Nagu öeldud, juhtuva täpne kuupäev on lahtine, aga selle saabumist on raske vältida.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"