Purjus inimest ei peeta adekvaatseks. See on üks põhjustest, miks on talle roolikeeramine keelatud. Teisalt on tegemist nõiaringiga. Loogiliselt võttes ei saa ebaadekvaatne inimene ju keeldudest aru. Karistuski loetakse ette alles kainele, sest mis kasu tõuseb karistusest, mida ei mõisteta. Kirjeldatud olukord peidab tühimikku, mis võiks ärgitada hea ärivaistuga ettevõtja otsima tulutoovaid lahendusi.

Ühe lahendusena saaks siirdada vähemalt osa ülesannetest mitteinimesele. Protsesside tehniline teostus on pakkunud mitmel puhul inimese tujudest sõltumatut, tema tegutsemisest odavamat ja ajas ning muutuvates olukordades töökindlamaid lahendusi. Oodatavalt on aastate jooksul proovitud mitmesuguseid joobes juhtimist kureerivaid ideid. Osa sotsiaalsemat, teised tehnoloogilisemat laadi.

Näiteks Brasiilias, kuulsate sambakarnevalide kõrgendatud meeleolu ajal on pakutud koju sõitmiseks odavat ühistransporti, küsides pileti eest tühja õllepurgi. Ideest võitsid nii liiklusohutus kui ka tänavate puhtus.

Britid proovisid šokiteraapiat, milles lendas WC-s käsi peseva pubikülastaja ees peeglisse verine nägu. Avariis toimuva hoiatava eksperimentaalse sekkumise efekt rabas sedavõrd tugevalt, et osa kätepesijatest prantsatasid kontrollimatult põrandale. Tollest meetodist pole hiljem enam kuuldud. Võib-olla kihutas vastupidiselt ootustele õilis algatus kedagi šoki tõttu rohkem jooma ja võõrutas kätepesust, sest seostas seda hirmsate elamustega ja ajas kundesid WC asemel pargis vett laskma. Igal juhul on olnud enamus hirmutamisele rajanevaid kampaaniaid vaoshoitumad.

Belgia ööklubi parkla innovatsiooni näitena kasutati väljumise rajal tõkkepuud, mis tõusis vaid juhul, kui vastavasse torusse puhutud hingeõhus polnud alkoholi. Analoogselt juhi hingeõhku analüüsivaid lahendusi on loodud otse autodesse, lubades auto käivitada vaid pärast süütelukku blokeerivasse andurisse puhumist. Idee levik pole kiita. Lahendus on sedavõrd ebamugav, et neid kasutatakse kõigest mõnedes riikides ja vaid kohtu poolt määratud korras. Tegu on joobes sõitmises süüdi mõistetud juhile preventsiooni ja karistuse meetmega.

Süüst puhaste autojuhtide jaoks peetakse taolist sammu samaaegselt liiga ebamugavaks ja ebaõiglaseks. Lisaks segab idee rakendust sekkumisvahendi õiguslik staatus mõõteseadmena ja sellest tulenevad näitude õigust tagava kalibreerimise, tehnilise järelevalve, häkkimise, lõhkumise jmt probleemid.

Öeldakse, et lukud on vaid loomadele ja sõit on hingeõhku testiva luku kiuste sõitmata jäänud liiga vähestel napsitajatel. Juht võib juua pärast sõidu alustamist või võib sundida last või kedagi teist lukku vabastama. Lisaks segaks sõidu ajal kabiinis õhku analüüsiv lahendus seadusega lubatud purjus reisiliste elu.

Mõned arendajad pakuvad lahenduseks kontrollida naha kaudu näiteks käigukangi, turvavöö või rooli sisse ehitatud anduritega ainult juhi alkoholi taset. Probleeme aga jätkub, pakkudes arendajatele üha uusi väljakutseid. Teisalt jutustavad kõik need näited lugu suurtest ebaõnnestumistest või valearvestusest.

Selleks on jutustus inimese arvates universumi keerulisema ja kõike kontrollida suutva nähtuse ehk tema aju muutmisest targast rumalaks vaid ühe lihtsa molekuli abil. Võib-olla on lahenduseks inimene üleüldse sõidu juhtimise valemist eemaldada?

Ühe hoobiga saaks jagu alkoholi- ja narkojoobes juhtidest, lihtsalt väsinutest ja roolis tukkuma jäänud inimestest, sõidu ajal telefoniga tegelevatest isikutest või lihtsalt kergelt ärrituvatest liiklejatest. Ideaal, mille poole püüelda missugune, isegi kui ridade vahelt võib lugeda midagi mürgist inimese ja tema mõistuse kohta. Kuid just viimane võib siingi osutuda raskelt ületatavaks barjääriks.

Olgu kaudse vihjena värske näide USA-st kus politsei patrullauto märkas umbes 100 km/h sõitva Tesla elektriauto roolis tukkuvat juhti, kelleks hiljem osutus 45-aastane purjus Alexander Samek. "Hiljem" tähistab siin umbes kümmet kilomeetrit, mille jooksul püüdis politsei nii autojuhi kui ka sõiduki tähelepanu, kellest või millest ei reageerinud märguandele kumbki. Juhi saatuse üle otsustab kohus.

Liikluse turvalisuse pärast muretsejad osutavad Tesla liiga suurte lubadustega sõnumitele, tänu millele ülearu paljud usaldavad autot rohkemaks, kui on see tegelikult võimeline. Tõenäoliselt Tesla reklaami väärlugemisele viitamine Sameki saatust ei kergenda. Vastutab ju inimene.

Õigussüsteemi toimimine vajab vastutajat. Autofirma ei taha vastutust võtta, kuna siis vastutaks nende inimesed. Tõenäoliselt jääb kauaks ajaks autojuhiks juriidilises mõttes inimene. Aga kas ta tahaks vastutada autosõidu eest, milles jooksul teeb vigu masin? Teisisõnu, kes vastutab, kui masin on purjus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".