USA-s San Francisco kuulsa Kuldvärava silla naabruses ja sealt vaadates teisel pool Alcatrazi vanglasaart paikneb suure liiklustihedusega Bay Bridge'i sild, mida ületab päevas keskmiselt 280 000 sõidukit. Jaanuari teisel nädalavahetusel märkasid liiklejad õhtul poole kuue paiku sellel sillal seisma jäänud autos magavat juhti ja informeerisid nähtust liikluspolitseid.

Politsei avastas autost tukkuva juhi, kes oli selgelt joobeseisundis. Test tuvastas juhi verest kahekordsest kõrgema lubatud alkoholi koguse. Sellest hoolimata palus juht politseil olukorda rahulikult suhtuda. Nimelt on tema sõidukiks Tesla valmistatud modernne elektriauto, milles töötab autopiloot. Seega pole tema seisund auto juhtimisega kuidagi seotud. Teate küll, midagi Avandi-Seppa "Tujurikkuja" sketši laadset.

Tesla juht Elon Musk on arendatavas tehnoloogias sedavõrd kindel, et lubas sõidukile võimekust, millega see tuleb esimese kutsumise peale sulle kasvõi sadade kilomeetrite taha järele. Seejuures oskab auto leida vajaduse tekkides laadimisjaama ja end iseseisvalt energiaga täita. Üle-eelmisel aastal antud lubadus peaks realiseeruma alanud aasta jooksul.

Võimalik, et suures meediamüras jäävad paljudele igavamad detailid teadvustamata. Nad rahulduvad kuuldust selle osaga, mis sobib ootustega. Analoogselt juhtus mõned aastad tagasi õnnetus klientidele uut Volvot tutvustanud diileriga, kes oli kindel, et sõiduk oskab teele sattunud inimesega kokkupõrke vältimiseks ise seisma jääda. Tore päev võttis traagilise pöörde, kui pealtvaatajaid rünnanud auto puhul selgus, et konkreetses masinas see uuendus puudus. Isegi selle olemasolu korral poleks saanud tõenäoliselt seda juhtumit vältida.

Samuti ei ole Tesla autopiloot veel see, mida Elon Musk lubas ära teha. Ometi leidub palju neid, kes peavad auto 13 sensoriga kõrgtehnoloogilist juhtimisabi võimekamaks. kui auto passi kirjutatu. Samal põhjusel pöördus Saksamaa liiklusohutusteenistus Tesla poole nime muutmise ettepanekuga, sest sõna "autopiloot" on juhte eksitav. Seda tuletab San Francisco juhtum taaskord meelde ja ilmselt kuri karistus vähemalt ühele juhile kustumatult selgeks teeb.

Samas toob antud juhtum esile küsimuse, kas päriselt ise juhtiva sõiduki puhul võib juhi pingil viibiv isik olla alkoholi, ravimite või legaalseks muutunud kanepi mõju all? Taolistele küsimustele peaks vastus olema läbi töötatud ajaks, kui hakkavad sellised autod teedel vurama. General Motorsi värske hinnangu põhjal kulub ootamisele vähem kui aasta, seda lisaks Elon Muski lubadusele.

Selles valguses alustas Austraalia valitsus eelmisel aastal teemakäsitlust. Vajadus tuleneb riigi konkurentsivõime ja heaolu jaoks olulisest kiirusest, millega saaks ühiskond tehnoloogilisi uuendusi edukalt kasutama hakata. Pealegi kasvaks probleemide arv, kui seadustele hakatakse mõtlema alles pärast isejuhtivate sõidukite ilmumist maailma teedele.

Aruteludeks koostatud raportis (pdf) tuuakse probleemidena esile, et täna asetavad liiklusseadused vastutuse inimestele. Samas ei ole automaatselt sõiduotsuseid tegev auto persoon ega saa kanda vastutust. Samuti puudub vastutusahelast auto juhtimist teostavat tehnoloogiat tootev ettevõte. Juriidiliseks katsumuseks kujuneb seegi, kui juhikohal olijale kehtivad teatud ootused ning reeglid, aga mille üle puudub autonoomselt sõidukil ning selle süsteemi haldajal kontroll jne. Ühesõnaga ei saa tänaste reeglitega tagada ohutut reisimist ega vastutusahelat, mille kaudu saaks seda hallata.

Joobes seisundi teemal pööratakse raportis tähelepanu asjaolule, et autonoomne sõiduk ei saa olla alkoholi ega narkootiliste ainete mõju all. Seega peaks taoline sõitu keelustav kriteerium reeglitest kaduma. Samas teenindaks taoline auto sotsiaalset tellimust, toimetades alkoholi tarbinud isikud ohutult kodudesse. Siin aga tärkab oht, kui joobes reisijal sünnib mõte mingil põhjusel juhtimine üle võtta. See avab omakorda üllatavalt suure probleemi küsimuses, mida tähendab auto juhtimine. Inimene on auto suhtes ülemuslik ehk juhi roll avaldub pelgalt seda käivitades või sõidujuhiseid andes. Näiteks kui purjus isik ütleb autole, kuhu sõita jne.

Bay Bridge'i silla juhtum on küll olemuses kehv, aga samas signaaliks tehnoloogiate kombineerumise tõttu kasvavate nn "halli tsooni" olukordade oodatavale kasvule. Nagu austraallased on ära tabanud, nendele võimalustele peab varakult mõtlema.