Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Masinõppe insener: autojuhtimise võiks usaldada tehisintellekti hoolde

Foto: Aly Song/Reuters/Scanpix

Viimased kuud pakuvad nii märkimisväärsete edusammude kui ebaõnnestumiste näol tõestust, et tehisintellekti ja masinõppesüsteemide arendamise vallas tehtav töö on kibedam kui kunagi varem. Masinõppe insener Kristjan Korjus märgib, et näiteks isesõitvaid autosid võib pidada juba praegu inimjuhtidest ohutumateks.

Kuigi arengud on ülikiired, on inimtasemel tegutseda suutva intellekti sünniaega võimatu ette ennustada. ''(Seda on) väga raske öelda, sest arvasime juba 50 aasta eest, et teeme selle kümne aastaga ära, aga tuli välja, et ei läinud nii hästi. Praegu tundub küll, et areneme ülikiiresti ja mitukümmend aastat oleme ees arengust, kui me arvasime, et oleme, aga me ei tea seda, mida me ei tea veel,'' märkis Korjus saates ''Terevisioon''.

Viimase aja tähtsaimaks arenguks võib pidada Google'i egiidi alla loodud programmi AlphaGo, mis seljatas märtsi keskel inimesest meistrit põhiliselt Hiinas, Jaapanis ja Koreas ülipopulaarses go-mängus. ''Mäng on tunduvalt keerukam kui male ja alles umbes viis aastat tagasi arvati, et läheb veel aastakümneid, enne kui tehisintellekt selles parimaid inimesi võidab,'' selgitas insener.

Seejuures võib Garry Kasparovit võitnud Deep Blue ning Lee Sedoli alistanud AlphaGo puhul välja tuua põhimõttelise erinevuse. ''See tehisintellekt on natuke sarnasem sellele, kuidas inimesed mõtlevad. Kui Deep Blue katsetas läbi kõik käigud males ja ehitas lihtsalt kõik võimalikud asjad ja mõtles tagasi, mida käia, siis praegune intellekt vaatab meile sarnasemalt mängu peale ja üritab aru saada, mille peale võiks üldse mõelda,'' sõnas Korjus. Insener märkis samas, et loodud tehisintellekt muutuks juba mängureeglite minimaalsel muutmisel kasutuks.

Paari aastakümnega toimunud progress on siiski märgatav. Isegi kui rääkida ei saa veel üldtehisintellektist. ''Väga sarnaseid algoritme kasutades ja minimaalselt asju muutes oskab ta näiteks ära õppida arvutimängude mängimise. Kui annad talle lihtsa arvutimängu, siis ta ise õpib nullist ära, kui ta teab, mille eest ta punkte saab,'' tõi Korjus näite.

Mõnikord võib masinõppesüsteemide proovile panemine lõppeda nende arendamisega tegelevate ettevõtete jaoks ka piinlikult. Viimase näiteks oli Microsofti poolt arendatav Y-põlvkonda kuuluvat tüdrukut matkiv juturobot Tay, mis muutus Twitteris ühe päevaga Hitlerit ülistavaks internetitrolliks.

Kuigi Korjus pole programmi hingeeluga täpselt kursis, võib Tay meelemuutuse kanda sellega suhelnud inimeste arvele. ''Natuke olen analüüse lugenud ja üks põhiline põhjus on ikkagi see, et üks kuulus lehekülg on netis – 4chan, kus inimesed trollivad asju. Mõtlevad välja vandenõuteooriaid ja teevad igasugust muud rumalusi internetis. Nemad leppisid kokku, et prooviks selle roboti mõistusega veidi mängida,'' sõnas insener.

Laiemas plaanis võib aga tema sõnul oodata, et kitsas tehisintellekti imbub näiteks isesõitvate autode näol argiellu üha tugevamalt. ''Mina usun küll, et minu tütar, kes on noor praegu, ei saa endale juhilube teha enam. Arvan, et see asendatakse ikkagi ära. Need isesõitvad (autod) on ohutumad ja paremad kui inimesed juba praegu. Ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime aega raiskama ja ise sõites ennast ja teisi ohtu panema,'' leidis Korjus. Nii võiks isesõitev auto tähendada juba paarikümne aasta pärast autot, mida pidi ise juhtima.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: