Inimeste kirjutamisoskus, et mitte öelda anne, on erinev. Üks ei jõua kõiki ideid paberilegi panna, samas kui teine pigem väldiks loovkirjutamist. Hiljutine teadustöö näitab nüüd, et juturobot ChatGPT ja teised sarnased keelemudelid aitavad seda vahet inimeste vahel tasandada.

Kaks Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi majandusteaduse doktoranti, Whitney Zhang ja Shakked Noy, nägid seda tasandamist oma silmaga. Nad osutavad ajakirjas Science, et ChatGPT tõstab just kehvade kirjutajate tööviljakust.

Nad kutsusid oma uuringusse osalema umbes 450 kõrgharitud spetsialisti. Viimaste seas oli nii turundajaid, ülikoolitöötajaid kui ka analüütikuid. Doktorandid palusid neil kirjutada tarbetekste, nagu pressiteated, lühiraportid ja analüüsiplaanid.

Kui esimene tekst valmis, paluti umbes pooltel osalistel teha endale ChatGPT konto. Soovi korral võisid nad kasutada teise teksti kirjutamisel roboti abi. Robotit kasutanud rühm sai teise teksti valmis oluliselt kiiremini. Nüüd kulus neil selleks keskmiselt 16 minutit, samas kui omapäi kirjutanud rühm pusis 27 minutit.

Uurijad palusid kogenud hindajatel hinnata valmis tekste seitsme palli skaalal. Ilmnes, et võrreldes isekirjutanutega said robotiga kirjutajad oma teise teksti eest keskmiselt 18 protsenti kõrgema hinde.

Enim paranes teksti kvaliteet just neil, kes said esimese teksti eest kehva hinde. Teise teksti eest said nemad 1–2 punkti rohkem, samas kui tugeva esimese teksti kirjutajate hinne jäi samaks. Kuidas esimene tekst ka ei õnnestunud, teise teksti kirjutasid robotikasutajad igal juhul valmis kiiremini.

Uuringu tulemus tekitab kõrvaltvaatajates vastakaid arvamusi. Mõni näeb selles teed uue ja võrdsema tööturu suunas. Teised löövad aga sõnaseppadest valgekraedele hingekella, sest nende oskustes ole enam midagi erilist.

Uuring näib viimast osaliselt kinnitavat. Ilmnes, et ChatGPT-d kasutanud inimesed ei muutnud roboti teksti kuigivõrd. Või isegi kui nad seda muutsid, ei parandanud see nende lõpphinnet.

Kas osa kirjutavaid inimesi kaotabki nüüd töö? Vähemalt esialgu on vastus ei, sest suure toetuse kõrval teeb juturobot ka ohtralt vigu. See tähendab, et valgekraede töö muutub, aga kuidas täpselt, näitab aeg.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.