Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe sõnul kasutavad USA kelmid häälekloonimise tehnoloogiat. Erialakonverentsidel on sellest räägitud aastakümneid. "Viimase aasta jooksul on jõudnud see tehnoloogia väga heale tasemele. Sünteeshääle kvaliteet just suhteliselt suvaliselt valitud inimese häälega on juba väga hea," märkis Alumäe saates "Terevisioon".

Kui varem oli kellegi hääle kloonimiseks vaja suurt arvutiparki, siis nüüd piisab sülearvutist ja õigest programmist. Näiteks õpetas Alumäe mudelile ühe videoklipi põhjal selgeks USA näitleja Morgan Freemani hääle. Seejärel lasi ta programmil ette lugeda juturobot ChatGPT abil kirjutatud ingliskeelse muinasjutuliku reklaamteksti Eestile. Programm tuli ülesandega edukalt toime.

"Inglise keele puhul on ta väga hea. Õnneks on aga vähemalt see häälekloonimise tehnoloogia siiski keelespetsiifiline," osutas Alumäe. Robot kõneleb valitud inimese häälega suure keelespetsiiflise mudeli põhjal. Seda mudelit on treenitud väga paljude selle keele kõnelejatega. Kaasprofessori sõnul töötavad mudelid praegu väga hästi veel ainult inglise keelega.

"Eesti keele jaoks sellist mudelit ei ole," sõnas ta. Alumäe sõnul on eesti keele kohta samas kogutud päris palju andmeid, millega saaks sarnast tehispettust teha. "Siin ei ole väga suurt barjääri. Lihtsalt võiks öelda, et tõenäosus, et teie saate oma lähedaselt sellise kõne, praegu on väike," märkis Alumäe. Ta hoiatas siiski, et ilmselt kasvab see tõenäosus umbes ühe aastaga märksa suuremaks.

Teoorias muudaks helikloonimise tehnoloogia turvalisemaks vesimärgi juurutamine. Valminud helis oleks sel juhul väike viide, et kuuldu pole ehtne. Kas vesimärki kasutada, Alumäe sõnul alles arutatakse. "Põhimõtteliselt seda väga hästi ei ole võimalik teha. Alati on võimalik pahalasel võtta see tehnoloogia, vesimärgi tegemine sealt maha võtta, ja siis kasutada seda pahal eesmärgil," kirjeldas ta. Suurem abi on tema sõnul sellest, kui inimesi keelerobotite kohta rohkem harida.

Alumäe täpsustas sedagi, et ohtude kõrval on uuel tehnoloogial ka häid kasutusvõimalusi. Näiteks juhul, kui inimene kaotab kõrivähi või mõne muu haiguse tõttu hääle. "Paljude selliste haiguste puhul on see enne teada. Inimesele tehakse operatsioon. See tehnoloogia võimaldab tal enda häält hiljem kasutada sünteeshäälena, et oma lähedastega suhelda," seletas kaasprofessor.