Nädalavahetusele sattununa oli esimene aprill potentsiaalsete ohvrite osas ilmselt vaene. Naljad jäid tegemata ja sihtmärke tabamata. Väheseid võis vaevata küsimus, kas see on hea või halb. Lolli rollist pääsemise võiks kanda hüvede poolele. Ent kas see ongi kõik, kogu kasu?

Rumalaks jäämise ja samas naljaka hinna eest saab palju rohkem. Loetelu võib alustada sõbraliku nöökimise varju jääva suhtlemise vajadusega. Peale selle on naermine tervislik. Nali vähendab stressi ja võtab isegi valu. Naljakas olukord aitab madaldada võõristamise künnist, lisada spontaansust, klaarida konflikte ning kustutada kunagise arusaamatuse jääkvimma, suurendada emotsionaalset sidet ja tugevdada suhteid, lõhkuda rutiini ja tuua meeleollu helgust, stimuleerida läbi ootamatu ja ebatavalise vaatenurga innovaatilisi ideid jne.

Huumorit on inimkonna ajaloos peetud märgiks kõrgest intellektist. Naljadega näidatakse oma nutikust ja sotsiaalset kohanemisvõimet. Sestap on kurb, et esitatud hüvede potentsiaal jäi realiseerimata ja väärtuste bilanss kujunes tugevalt negatiivseks. Seejuures pole see veel kõik.

Maailma Majandusfoorum rõhutab, et huumorimeel on oluline eluoskus. Lisaks mainitud vaimse ja füüsilise tervise toetamisele mainib maailmajuhte koondava organisatsiooni teabeallikas, et naljatlemine suurendab ütleja kütkestavust ja peegeldab isegi tema juhtimisoskusi. Naljatlejatel on parem enesehinnang, positiivsem mõju, suurem enesepädevus, kontroll ärevuse üle ja parem sooritusvõime sotsiaalses suhtluses.

Selle põhjal võib teha veel mõne järelduse. Jättes nädalavahetusel maailma käärima ohtralt tegemata nalju, kuhjusid pinged, ravita jäi massiliselt enesehinnanguid ja kultiveerimata enesepädevusi. Ärevusel kasvada lastes jäädi kõrvaltvaatajaks inimeste langemisel kurjade sekka. Vahest leidis nalja puudumise tulemusel aset isegi mõni paha tegu. Maandamata jäi palju kiuslikkust jne.

Sellele lisandub veel üks tahk. Ka nalja ohvri rollis olemises peitub õpetlikku ja isiksust kujundavat. Sõbraliku nöökimise subjekti treenitakse end vaimselt tugevamaks, seda mitmes mõttes. Naljades on tihti õpetlik tähelepanek. Pehme torge õpetab olema vaimselt tähelepanelikum ja sotsiaalselt osavam. Sellega tutvustatakse ohvrile tema emotsionaalset haprust ja haavatavust, aga ei jäeta teda kaotajaks. Samal ajal treenitakse temas julgust ja harjutatakse eirama avalikku arvamust. See peaks olema eriti väärtuslik üha pinnapealsemate ja muljepõhisemate sotsiaalse hinnangute ajastul.

Kõike naljaga seotut kasulikku teadvustamata lastakse märkimisväärsetel väärtustel raiskavalt hävineda. Ainsa lohutusena võib paista silma uudis, et vähemalt naljatuste ohvriks jäämise võimalused võivad isegi paraneda. Muretsema peab vaid üledoosi pärast.

Polegi võimatu, et peagi on iga päev aprillinalja päev. Nalja teeb inimkonna ajaloo kõige kiirema kasutuselevõtu tempoga tehnoloogia, eesotsas GPT-4 ja sellega võistlevate loomevõimeliste tehisintellekti rakendustega. Kahju vaid, et paljud naljad võidakse ära rikkuda, kui uudistes ja ühismeedia postitustes kirjeldatakse nende sisu ja hoiatatakse neist ette.

Siiski pole kõik veel kadunud. Stand-up-koomikuid käiakse vaatamas ju nalja ootuses. Raha makstakse pealegi, hoolimata võimalusest sattuda nalja ohvriks. Seega pange end valmis suureks etenduseks. Tehisintellekt asub esitama ja looma teadmata koguses valus-magusat libategelikkust. Näite leiab paljudele tuttavast juhtumist, milles 31-aastane ehitustööline postitas tehisintellekti abil loodud piltide loomisele pühendunud Facebooki gruppi inimese ja masina koostööna sündinud foto Rooma paavstist.

Ekspertide hinnangul osutuvad kõige tõhusamaks sellised valeinformatsiooni killud, milles esitatakse inimesi uues valguses, aga usutava ennustatavuse piiril. Oleks Püha Isa kujutatud sõitmas mootorrattaga, sündinuks usutavust liiga tugevalt proovile panev lahkheli meelde jäädvustunud telepildiga kuulikindla klaasi tagant rahvast tervitava kirikupeaga.

Seevastu on kõik näinud Paavsti keset Vatikani kulda ja karda, rõivastatuna eriskummalistesse kuubedesse, kandes peaaegu välja pahelise tegelase äärmuslikkust paljastavaid ekstravagantsusi. Nõnda võtsid uskumatult paljud tõe pähe, et vanainimene võib jõudehetkel võtta vabamalt ja kanda lumivalget, moekuse piiripealse fassongiga, kalli Balenciaga puhvis jope, projitseerides teda ümbritsevasse maailma valitseja jäist hoovust.

Paavsti jopet puudutav juhtum on jäämäe nähtav osa. Enamasti märgatakse ja levitatakse tehisintellekti loodud libategelikkust tuntud inimestest. Mida rohkem jääb neid terastele silmadele vahele, seda rohkem õpib väsimatu masin inimese silmi petma. Pildid pole ainuke "nalja tegemise" kanal. Naljatatakse kirjanike tekstiga, järgi tehakse inimeste häält ja kõnemaneeri, valminud on massiliselt naljaka kuni räigema sisuga videoid jne. Igakord kui teatame, et saime pettusest aru või nägime seda läbi, saab masin teada oma vigadest.

Tehisintellekt õpib kiiresti, inimene aga aeglaselt. See vaid suurendab antud lahknevust kuni punktini, milles enam ei saada aru, kas tehakse nalja või on tegemist tõega. Pidades teinekord midagi naljakaks, mõeldakse tegelikult, et olukord on veider või kummaline. Midagi nagu oleks valesti. Selles võtmes kultiveerime kiirenevas tempos tõejärgset maailma, mis võib esialgu levida ühismeedias lõbusate postitustena naljakalt rõivastuvast Paavstist.

Tegelik olukord on naljakas selles teises mõttes. Järelikult me ei tohiks masinatele reeta, et saime naljast aru. Parem on, kui nalja lastakse teha inimestel, kasvõi kolmandal aprillil.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".