Male maailmameister Garri Kasparov on temale saatuse määratud aja osas kahevahel. Sattus ju talle kaotaja roll, olles esimene inimestest tippmaletaja, kes pidi tunnistama masina paremust. Kõik varem elanud maletajad saavad end kaitsta jutuga, et nemad oleks sellele tuule alla teinud.

Kasparovile mõjus kaotus rängalt, vähemalt esialgu. Oli ju ta enne mängu kõva häälega hoobelnud, et tema oma elu jooksul arvutile ei kaota. Vähemalt mitte malemängus! Aasta varem oli ta võitnud kuuemängulise turniiri tulemusega 4-2. Ta oli endas nii kindel, et loobus poole miljoni dollari suuruse auhinnafondi jagamisest võitja ja kaotaja vahel 60-40, pakkudes asemele kõik või mitte midagi. See kõik kuulus talle, masinale mitte sentigi. Juhtus vastupidi. Lõplik seis: 2 võitu Kasparov, 3 võitu arvuti, üks mäng viigistati.

Väljaöeldud lubadusi oli valus alla neelata. Pealegi suhtus ta mängu kui inimkonna ja masina vahelisse võistlusse. See tähendab, et temas pidi kehastuma inimese kogu nutikus. Isegi ajakirjanduses tähistati eesootavat võistlust "aju viimase vastuhakuna". Seetõttu lisandus lisaks isiklikumat laadi kaotusele maletaja psüühikasse piin inimkonna altvedamise pärast.

Arusaadavalt punnis ta kohtunike otsusele kõvasti vastu, väites, et teise mängu ajal märkas ta masina sooritatud käigus inimesele omast intellekti ja loovust. Ta kahtlustas, et elektritoidul vastast aitas maletajast inimene või koguni mitu. Kaotus kuulutati siiski välja. Kulus veel 15 aastat, kui selgus, et IBM-i inseneride loodud Deep Blue tegi ebamasinlikuks ning inimese sarnaseks programmeerimisviga.

Nimetatud mängust möödub 11. mail 20 aastat. Vahepeal on maailmameister olukorraga leppinud. Möödanik on talle ka palju õpetanud. Kogetu põhjal avaldas ta ajalehes The Wall Street Journal arvamusloo inimese ja tehisintellekti võimalikust kooselust. Pealkiri reedab üldise mõttena – käes on aeg õppida armastama intelligentseid masinaid.

Kasparovi arvates pole põhjust näha intelligentseid masinaid inimesele konkurendina. Hoolimata masinate hoolimatusest inimesele kallite väärtuste suhtes ning talle tekitatud kahjust ja põhjustatud segadusest, peab malemeister nutikaid seadmeid boonuseks, mille abil sünnib lõputuid uusi võimalusi meie elu avardamiseks ja parendamiseks.

Kuidas ta selle mõtteni jõuab? Kas tegemist on kaotaja allaheitlikkusega? Lüüasaamise omaksvõtuga tugevamaks osutunud masinale, et juhtunu unustada? Kasparov tunnistab tedagi kiusanud piina ja mõistab neid, kelle tööd ja heaolu kollitavad masinad argiseks kujunenud normina. Kuid ta soovitab muuta vanaks jäävat vaatenurka. Eriti ajal kui inimkond vajab optimistlikumalt kostuvaid sõnumeid.

Inimese ja masina vahelise konflikti juured asuvad tööstusrevolutsiooni päevades ja sellele järgnenud töötuks jäänute ning automatiseeritud tootmise vastuseisus. Tootva töö tegijate vaevamisele järgnes infoajastu revolutsiooni toodud teenindava ja ettevõtlust toetava sfääri automatiseerimine. Argiseks teemaks kujunesid pealkirjad juristide, arstide, pankurite ja igat masti kontoriametnike leivatöö löögi alla sattumisest. Pääsu pole kellelgi!

Lõpuks saavad tundma progressi survet kõikide ametite pidajad. Kui kellegi töö alles jääks, tähendaks see Kasparovi hinnangul progressi peatumist. Töö üleandmine leiutistele ongi tsivilisatsiooni kulg. Meie valida pole tehnoloogia arengu suund ega selle seiskumine. Mis mõtet on kedagi motiveerida või soovitada neil asuda õppima mõnd uut ametit, kui puudub teadmine nn "arvutikindlast tööst"?

Kuid samas on, mida motiveerida. Malemeister soovitab keskenduda inimeseks olemisele, millest moodustab keskse osa loomingulisus, uudishimu, ilu ja rõõm, mitte haamriga vehkimine ega ka tööks male mängimine. Kas taolisesse ajajärku sündijad on lõpuks kõik koos õigel ajal õiges kohas?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.