Lõuna-korealane Lee Sedol arvab, et kaotusest hoolimata on masin temast halvem mängija. Paraku ei lahenda see suuremat vaidlust teemal, kas masinasse pandav intellekt hakkab inimese omast jagu saama.

Mõnede jaoks on Lee Sedol koos Gary Kasparoviga märgiks tehisliku intellekti võidu algusele. Mõlemad kaotasid masinale, olles samal ajal oma intellektuaalses mängus inimeste seas parimad. Hiinast pärit Go on strateegiline lauamäng ja sarnaneb mõttetegevusele osutatud nõudlikkuse osas malega. Go-reegleid on lihtsam õppida, aga mäng ise sisaldab suuremat keerukust.

Male sisuks on kuninga vallutamine, Go eesmärgiks on territooriumi võitmine. Mõlemad mängud on kognitiivselt nõudlikud eriti visualiseerimise, mustrite nägemise, mälu ja taktikate analüüsi osas. Seetõttu on raske eristada, kumma mehe kaotus masinale kujutab inimese väärikusele suuremat lööki.

Maailma parim maletaja oli korduvalt teatanud, et tema eluajal ükski arvuti teda ei võida. 1997. aastal toimunud malematšis IBM-i loodud Deep Blue vastu hakkas tema toon muutma ja kõigi inimeste esimaletaja hakkas väitma, tema vastas ei ole masin, vaid masin ja seda abistav inimene. Kasparov tajus inimese olemasolu teise partii ajal, kui sooritatud käik oli masinale ebaloogiline, et mitte öelda inimlikult leidlik, 15 aastat hiljem tuli välja, et kunstmaletaja käik paistis väga inimese tehtu moodi tänu programmis olnud veale.

Korealase vastu asunud AlphaGo ei jätnud kahtlustki, et tegemist on masinaga. Inimesele on intensiivne mõtlemine väsitav ja kombineerub emotsioonidega. Lee tunnistaski, et kui võrrelda psüühilist haavamatust väsimuse ja emotsioonide suhtes, siis siin pole masinale inimesest vastast.

Kuid ta ei taha võtta endale vastutust olla inimkonna eest mängu muus intellektuaalses osas nõrkuse esindajaks. Kaotus masinale toob esile tema mängu nõrkuse, aga mitte inimkonna mängu nõrkuse. Kindlasti suudavad inimesed õppida, kuidas tehisintellekti vastu paremini mängida.

33-aastane Lee Sedol on olnud Go-mängija alates 12. eluaastast. Oluline osa tema treeningust on olnud mäng inimesest vastastega. Mis on võimaldanud muuta mängu tööks ja peamiseks sissetuleku allikaks. Võimalik, et tehisintellekti võitmiseks on vaja midagi mängutaktikates muuta.

Lee rääkis pärast mängu, et tajus, kuidas tema vastasele ei meeldinud ootamatud käigud ja selle vastused oli oodatust nõrgemad. Samuti paistis, et masinal oli probleemiks teha mustade nuppudega avakäike ja jätkata mängu, olles võitnud kohe suurema territooriumi. Lisaks tegi tehisintellekt ka teisi vigu.

Lähitulevikus võib oodata masina ja inimese vahelise Go-mängu rivaalitsemise jätkumist, sest Koreas oli see lõppenud nädal üks olulisemaid sündmuseid ja Lee Sedoli mänguseis ületas isegi Põhja-Koreast kostuvaid tuumasõja alustamise ähvardustega uudiseid. Lee vabandas fännide ees, et oli neid alt vedanud, aga märkis samas, et nautis iga hetke. Need ei ole lüüasaaja sõnad ning tõenäoliselt innustub hulk korealasi ning hiinlasi masinavastast Go mängu tõrvikut edasi kandma. Näiteks Google'i kogutud andmete järgi jälgis Hiinas ühte mängu 60 miljonit inimest.

Masina poolt vaadates peetakse malemängu programmeerimisülesannet lihtsamaks. Vaja oli piisava võimekusega arvutiplatvormi, mis enne õige käigu sooritamist kõiki valesid malekäike peas läbi proovis. Go-d mängiva masina loomist hoidis tükk aega tagasi kartus, et mängu skeem muutub liiga keeruliseks ja seda on võimatu arvuti jaoks hallatavaks muuta. Google otsustas proovida ja lõi mängu õppiva tehnoloogia. Nüüd teeb see trenni ka siis, kui inimesed on puhkavad.

Huvitav, kuidas me ära tunneme, kas masin saab treenides paremaks, kui ta nagunii inimest võidab ehk milles seisneb masina tarkus. Google loodab AlphaGo mängu juurest eemale meelitada ja õpetada seda lahendama teisi inimesele oluliste probleemide lahendamist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.