Kristjan Port: autojuhte ootab liftipoiste saatus ({{commentsTotal}})

Autojuhte võib oodata liftipoiste saatus.
Autojuhte võib oodata liftipoiste saatus. Autor/allikas: Neeta Lind/Creative Commons

Umbes aasta tagasi meenutas innovaatiline ettevõtja Elon Musk, mis juhtus liftipoistega. Selle ameti kandjaid enam ei ole.

Kunagi oli trepikäimise asemel mugav kraanateenus korruste vahel liikumiseks üpris ohtlik ja kindlasti erakordne. Seetõttu ei lubatud ja enamasti ei söandatudki trepist käimise vältijatele ise korruste vahelist tõstuki opereerimise võimalust anda. Täna tekitaks liftipoisi kohtamine ebamugavust, sest usaldame lifti ennast rohkem kui mõnd nuppe vajutama palgatud isikut.

Elon Musk kasutas seda näidet vihjamaks tulevikunägemusele, milles ei lubata inimest autorooli, tõenäoliselt pajud seda isegi ei söandaks ega tahakski. Muski arvates on inimestest autojuhid liiga ohtlikud, et lubada neil juhtida paaritonnist surmamasinat. Täna seda veel ei juhtu, aga protsess on alanud. Konsulteerige liftipoistega, kuidas see juhtus nii, et nemad arugi ei saanud.

Põhjusest, miks see aeg võib saabuda üllatava kiirusega, saab aimu uut moodi probleemi tõttu. See on sündinud seoses viimasel ajal kasvavat tähelepanu saanud ja autotootjate tõsiste pingutuste tulemusel tänavatele ilmunud isejuhtivatele autodele. Paari aasta eest oli siin juttu Google kogemusest seoses miljoni iseseisvalt läbitud sõidumiili toodetud kogemusele.

Isejuhtiva auto puhul on tegemist omamoodi kaudse juhtimise probleemiga, sest lõppude lõpuks juhindub auto oma otsustamisprotsessis programmi loodud reeglitest. Google insenerid tunnistasid, et nad olid sunnitud programmeerima robotliku autojuhi kergelt kiirust ületama, sest nii oli kokkuvõttes ohutum liigelda. Põhjuseks muu hulgas inimestest autojuhtide kalduvus valida liikluskiirus teeolude ja teiste liiklejate järgi, mistõttu jäärapäine reeglijälgija muutub ohu allikaks.

Loole on olemas järg, sest isejuhtivate autodega eksperimenteerijaid on liikluses palju, tänu millele on hakanud kogunenud tähelepanekute abil välja joonistuma pilt, mida esialgu ei osatud oodata. Oli ju üheks isejuhtiva auto poolt-argumendiks robotlik sõnakuulelikkus ja sellest tulenev liiklusturvalisuse tõus.

Kui Google raporteeris esimese sümboolselt suure läbisõidu kogemuse põhjalt, et nad ei teinud ühtegi avariid, järgnes kohe-kohe täpsustus, et nad polnud ise süüdi üheski avariis. Nende isejuhtiv sõiduk sattus küll üksikutesse avariidesse, aga nendes olid süüdi inimesed, ühel korral vist isegi Google enda töötaja.

Nüüd tuleb välja, et isejuhtivate sõidukitega juhtub tavasõidukitega võrreldes kaks korda rohkem liiklusavariisid. Need on peamiselt plekimõlkimised, pehmemat laadi kokkupõrked. Kokkupõrgete põhjuseks on osutumas liiga jäärapäiselt reeglipärane tegevus liiklusummikutes ja tiheda liiklusega keskkondades milles inimesed kipuvad otsima nn loomingulisemaid lahendusi.

Inimesed rikuvad reegleid. Juhul kui ülejäänud liiklejad on inimesed, saavad nad jooksvalt olukorra uudsusest aru ja kohanevad näiteks ka ise reegleid rikkudes. Enim juhtub sellist kollektiivset reeglite rikkumist tiheda liiklusega kiirteel, millel kipuvad kõik jälgima keskmist kiirust. Enamasti on see üle lubatud kiiruse.

Samuti oli ühes varasemas kommentaaris jutuks liikluse uurija tähelepanek, et inimesed valivad sõidukiiruse pigem teeolude kui reeglite järgi. Teisisõnu, kui teeolud lubavad kiiremini sõita, siis kiputakse ka nii tegema. Põikpäine isejuhtiv auto ei saa taolisest sõnadeta kokkuleppest aru ja muutub liiklusvoos komistuskiviks.

Samuti ei saa isesõitev auto aru, kuidas ta rida vahetades peaks mahtuma kahe järjestikku sõitva auto vahele ja ta jääb ootama võimalust, kui avaneb matemaatiliselt sobiva pikkusega pikivahe. Inimesest autojuht aga püüaks kiiluda kahe sõitja vahele, mõnikord seda paludes, teinekord tegutsedes süüdimatumalt. Robotist autojuhi puhul kasvab oluliselt risk, et keegi sõidab talle tagant sisse. Inimesed võibolla tuututaksid ja näitaksid midagi sõrmedega, aga kõik jõuaksid tervetena sihtpunkti.

Järelikult kui liikluses on robotid ja inimesed, peavad inimesed hakkama liiklusreeglite kuulelikeks või peab robotid programmeerima rohkem reegleid rikkuvateks. Ilmselt teame, et inimest ei muuda. Kuid meil on sama raske avalikult tunnistada, et loome liiklusreegleid eiravaid roboteid, sest me ei saavutaks poliitilist konsensust nende lubamiseks liiklusesse. Nii jääb alles kolmas lahendus.

Kuna robotautod on kulutõhusad, siis ilmuvad need liiklusesse inimeste enda ajendatuna ja jälgivad reegleid. Inimesed kaovad aga roolist nagu liftipoisid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: