Meie käitumist ja valikuid kujundab tähelepanu. Ometi ei pane me kõike tähele ja teadvustame ümbritsevast vaid osa. Kõige teadvustamine oleks lihtsalt koormav. Tähelepanuläve ületavad signaalid sisaldavad infot valdavalt millestki olulisest, näiteks ohust, toidust, inimestest jne. Need on seotud ellujäämise ja paljunemisega.

Tajuläve ületavad signaalid sunnivad tegema otsuseid ja kutsuvad esile kehalisi reaktsioone, tegevusi, emotsioone vmt. Reklaamitööstus püüab sokutada ürgse mehhanismi abil nende asju sellele privaatsele etendusele.

Toodud kirjeldus on ebapiisavalt lihtne. Tänaseks on kogunenud üha rohkem tõendeid käitumist ja otsuseid mõjutavatest signaalide kohta, mida ei teadvustata, nagu näiteks kaupluse taustamuusika. Olles keskendunud kaubavalikule, jääb poe muusikavalik inimestele märkamatuks koos suure osa kauba väljapaneku ja poekülastajatega.

Ometi võib suunata muusikaga klientide ostukäitumist. Näiteks on demonstreeritud eksperimentaalselt, kuidas saab suunata muusika abil toiduainete ja kaubavalikut ning kasvatada klientides valmidust maksta toodete eest rohkem. Samas võib tekitada ebasobiva muusikaga vastupidiseid tagajärgi. Muusika tempoga võib kujundada isegi poekülastajate liikumise kiirust ja käivet.

Kõik käitumist kujundavad helid ei pea olema muusikalised. Sellistega võib kohtuda igal pool. Igaüks võib ette kujutada, mis juhtub, kui kellegi läheduses kärgatab plahvatuse heli. Enamus inimesi liiguvad instinktiivselt helist eemale ja tõstavad kaitseks käed peakohale.

Teisalt küll mitte kõik, aga siiski märgatav osa pöörab pea valju heliallika poole, kuuldes läheduses Ferrari summutist väljuvat mootorimuusikat. See hääl pole juhuslik plörin, vaid tuunitud erutama autosõprades mootoriheli esteetilist lõbu. Lühidalt kokkuvõttes on helidel meie käitumisele märgatav mõju, ilma et seda ise alati teadvustaksime.

Automaailm avab antud valdkonnas uue rinde. Esialgu pealesunnitud käigust on kujunemas põnev võistlus. Selle mõju ulatud autosõpradest kaugemale. Olgu alustuseks kaks teineteisest sõltumatut arengut. Maailm vananeb. Vanadusega halveneb nägemisvõime. USA-s ennustatakse, et järgmise kolmekümne aastaga kahekordistub tänaval liikuvate vaegnägijate ja pimedate arv.

Teistsuguse liiklejate massi moodustavad nutiseadmele keskendunud tähelepanupimedad. Ümbritseva keskkonna tajumise raskus langeb kuulmistajule. Teine areng tuleneb autotööstust tabanud muudatuste lainest. Praktiliselt valmistavad või valmistuvad kõik autofirmad tootma või kasutama elektrisõidukeid. Elektriautol puudub summuti, millega risustada keskkonda helisaastega või edastada möödujatele 12 silindri komponeeritud automuinasjutte.

USA ja Euroopa Liidu seadused nõuavad vastavalt järgmisest ja ülejärgmisest aastast, et elektrisõidukid peavad aeglasema sõidu ajal tekitama jalakäijate turvalisuse kasvatamiseks kunstlikku automootori häält. Ümberöelduna peavad äratama autod heli abil jalakäijate tähelepanu.

Esialgu võis jääda uus võimalus märkamatuks, aga peagi tabasid autotootjad, et tähelepanu seostub inimeste ostukäitumisega. Kuna uue põlvkonna sõidukite ostjate nimel algab äge võistlus, kogub hoogu enneolematu auto heliesteetika nimeline innovatsioonilaine. Räägitakse helilisest brändimisest, heligrammatikast jne.

Sõidukist vabaneva helisõnumi kujundamisesse kaasatakse muusikuid ja psühholooge. Mõne sõiduki jaoks on vaja luua kallis ja väljepeetud helipilt. Teistest püütakse jätta jõulise ja sportliku tegelase kuvand ning loomulikult katsetatakse futurismlikumate ideedega.

Näiteks juhinduti uue elektrilise Jaguari puhul "Tähtede Sõja" filmidest tuntud droonide lendamise helipildist. Ford tegi koostööd Bostoni sümfooniaorkestriga, Hyundai on disaininud poolteist aastat multitonaalset helipilti, millega püütakse edastada enesekindlust, rafineeritust ning vajalikkust jne.

Iga algusega tehakse vigu. Muu hulgas hoiatatakse uue ohu eest. Mõnele autojuhile võib jätta helipilt eksitava mulje tegelikkusest võimekamast autost, provotseerides sooritama teda näiteks möödasõitudel võimeid ületavaid manöövreid. Samuti võib jääda autojuhile märkamata mõni sõiduki rikkele vihjav heli jne.

Võtke teadmiseks, või siis mitte, aga autod hakkavad meiega üha rohkem kõrvade kaudu suhtlema.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".