Kõigile netiühenduse tagamist raskendavad vandenõuteooriad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Prantsusmaa külaelanikele tegid muret uudised Elon Muski kavast paigutada inimeste ajju mikrokiip Autor/allikas: SpaceX

Kõigile soovijatele internetiühenduse tagamisel on tihti peamine takistus viimane klienti võrgust lahutav kilomeetri. Kuigi lahendus võib peituda nii 5/6G-s või satelliitsides, raskendavad nende kasutuselevõttu erinevad vandenõuteooriad, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Traadita ühenduses on palju traate, tõdes USA maapiirkondade internetiühendusega seonduvaid probleeme kajastava raporti üks autoritest. Internet ei jõua farmeriteni isegi arenenud riikide nimistusse kuuluvas USA-s.

Väljakutse raskus tuleneb poliitikast, ärist ja inimestest. Omavalitsused kasutavad neile kuuluvat võimu enesekehtestamise, sõltumatuse ja muude kohalike huvide nimel. Kuna omavalitsused on väikesed, ei teeni ettevõtjad piisavalt kasumit, mida saaks teenuse arendamisesse rakendada. Sideettevõtjad ei soovi konkurente ja mõjutavad omakorda kohalikke poliitikuid.

Tulemus on kalli ja aeglase internetiühenduse nõiaring. Kolmas tegur on inimesed. Mõistetavalt peab igaüks end piisavalt targaks, olles lugenud siit-sealt neile arusaadavaks osutunud informatsiooni. Info, mis korda läheb, on enamasti muutuste suhtes kriitiline. Valijad mõjutavad kohalike poliitikuid.

Toodud kirjeldus on ajatu ega piirdu tänapäevaste USA maapiirkondadega. Sarnaseid soovide, ahnuse ja kartustega seotud reaktsioone võis kohata näiteks raudtee, telefoni ja isegi arvutite algusaastatel. Uuema, interneti ühendusega seotud ilminguga kohtub kaasaegse Prantsusmaa külakeses. Enne sinna minekut väärib tähelepanu interneti isakujuks peetud Wint Cerfi hiljutine arvamus sidevõrgu tulevikule pühendatud paneeldiskussioonil.

Eeldatavalt pea kõik, kes interneti ühenduse kohta midagi lugenud, on märganud lühendit TCP/IP. Interneti jaoks oleks see midagi sarnast, nagu on närviimpulsi levik meie närvisüsteemile. Vint Cerf on lühendi taha peituva 1974. aastal loodud sideprotokolli autor. Ühtlasi on ta suurte kogemustega, tänaseni aktiivselt interneti tehnoloogiate arengus kaasarääkija. Muu hulgas astub Cerf üles Google'i asepresidendi rollis.

Üks diskussiooni teema oli 6G. Jah, kuus, mitte 5G. Rääkimine on odav. 6G-d pole veel praktiliselt olemas ja 5G rakenduski on alles algusjärgus. Rääkida ju ometi võib. Vint Cerf ühmas siiski äraolevalt, et ta ei tea, mis 6G-st saab. Teoorias peaks selle põlvkonna side olema 5G-ga võrreldes 2–10 korda kiirem ja imeväikse latentsuse ehk viitega. Cerf ei näe, et teema muutuks aktuaalseks enne 2030. aastat ja saadagu esmalt jagu 5G probleemidest. Kõrge sagedusega signaali segavad arvukad probleemid ja 6G puhul võib oodata veelgi tõsisemaid väljakutseid.

Teatud mõttes pole öeldul erilist väärtust ja Vint Cerfi asemel võivad antud teemat sarnases võtmes valgustada paljud tehnoloogiasõbrad. Interneti isakuju arvamustest osutus väärtuslikuks rõhuasetus kahele teisele sidetehnoloogiale. Need on ookeane läbivad valguskaablid ja Maa lähiorbiidil asuvad sidesatelliidid.

Sarnaselt juba tsiteeritud USA maarajoonide internetiühenduse raportile, milles tuletatakse meelde, et traadita ühenduses on palju traate, soovitas ka Vint Cerf mõelda rohkem traatidele. Täpsemalt valguskaablitele, mille hind langeb ning mida suured riigid ja ettevõtted võidu üle vete kaldalt kaldale veavad.

Diktatuuri kalduvad ja vähem koostööaltid riigid tahavad kontrollida oma kaablites andmevahetuse sisu. Sideettevõtted konkureerivad parema pakkumise nimel. Lõppklientide jaoks kasvab valikuvõimalus. Seda juhul kui lahendatakse nn viimase miili või kilomeetri probleem ehk kuidas signaal kasutajateni tuua. Lahendus saabub ilmselt õhu kaudu.

Sellega seoses ennustas Vint Cerf, et kui Elon Muski Starlink suudab tõesti Maa lähiorbiidile paigutada 24 000 tehiskaaslasest võrgustiku, on internetiühendust väga raske vältida ja väita näiteks põhjapoolusel, et kodutöö jäi interneti puudusel tegemata. Starlinkil on juba sedavõrd suur sidevõrgustik, et firma lubab alanud aasta lõpuks pea kõik koduplaneedi asustatud territooriumid varustada internetiga. Loomulikult ainult neile, kes seda soovivad.

See toob tähelepanu 350 elanikuga Prantsusmaa Saint-Senier-de-Beuvroni külakesse. Riik lubas sinna paigutada ühe Starlinki maajaama, kust liiguks internet edasi põllupidajateni. Analoogseid taevasse vaatavaid antenne on Prantsusmaal vähemalt sada. Neist enamus teenindab sidet viimased 50 aastat orbiidile saadetud tehiskaaslastega.

Starlinki ühenduseks loodavad maajaamad on kõige uuemad. Neid peaks rajatama esialgu nelja punkti üle Prantsusmaa. Igas ühes on kolme meetrise torni otsas suurt jalgpalli meenutava katte varjus taevasse suunatud taldrikantenn.

Karjapidamisega tegelev külake otsustas jaama paigaldamise ära keelata, sest elanikud ei tea, kuidas see kõik mõjub lehmadele ja inimestele. Lisaks väitis küla juhtkonda esindav 34-aastane asevalitseja, et talle teevad muret uudised Elon Muski kavast paigutada inimeste ajju mikrokiip. See on kaudne viide Neuralink projektile ja ilmselt kartus, et taevase internetiga hakatakse inimesi juhtima. Arusaama järgi on aju implantaat juba inimeste koljudesse ilma nende teadmata paigaldatud.

Teine volikogu liige märkis, et kuna sotsiaalvõrgustikud ja internet on juba olemas, miks peab internetti veel Kuu pealt otsima. Isegi püsiva veebiteenuse kaudu laudas lehmade lüpsmist kontrolliv farmer kartis, et uue ühenduse tulemusel võib lehmade piimaand langeda. Samas pani kartlik talupoeg uuele vasikale nimeks "SpaceX du Beuvron".

Enamuse mure külvavatest sõnumitest on nad saanud interneti vahendusel. Traadita ühenduses pole pelgalt palju traate, vaid ka palju inimesi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: