WC pole ainuke koht, kuhu ekraani kaasa vedada. Sama kordub söögilauas, tänaval, ühistranspordis või ka auto rooli taga, lugematutes ooteruumides jne. Üha raskem on leida kohta, kus ekraani ei vaadata. Arstid ei soovita WC-s liiga kaua viibida. Pikemalt piiri ajatähisel peatumata on inimesed sellega arvestanud. Aastake elust polegi nii palju, eriti võrreldes ekraanide vaatamisele kuluva ajaga.

Ühendkuningriigis läbiviidud uuringu põhjal hinnatakse, et nüüdisaegsel täiskasvanul kulub elust ekraani vaadates 34 aastat. Järelikult peab ekraanile vaatamise aja täissaamiseks tegelema sellega kõikjal, kus saab, ja igal ärkveloldud hetkel. Tüüpiline modernne inimene vaatab ekraanile keskmiselt 20 minutit pärast ärkamist. Umbes igal kolmandal kulub selleks kõigest viis minutit. Kolmandik elust möödub silmad kinni, magades. Seega on veel umbes veerand elust võimalik ekraani vaatamiseks kasutusele võtta.

Kes sellesse võimalusse ei usu, ei näe hea ärivõimalust. Majandus vajab, et raha oleks ringluses. Osa käibevahenditest saavad need, kes oskavad paigutada oma väärtuspakkumise raha voolamise teele. See omakorda on seotud tähelepanuga. Täpsemalt, tähelepanu võitmisega, et ostjad oleksid tema pakkumisest teadlikud, mida tehakse praegu ekraanide abil.

Vanasti juhiti tähelepanu aja- ja asukohapõhiselt. Eksisteerisid mõisted nagu kodu-, töö- ja vabaaeg. See tähistas ühtlasi inimese asukohta. Infoajastul muutus esmalt suhe asukohta ja seejärel aega. Ühtlasi muutus tegevuste sisu käsitlus. Ekraani vahendusel polnud enam oluline kus parajasti viibiti. Ajast kadus vana rütm. Ekraani kaudu sai tööd teha.

Kuna töö oli seotud ostujõuga, siis selle osakaal kasvas, mida oli lihtne õigustada. Näiteks sõnadega "kallis, ma praegu ei saa, pean tööd tegema!". Nii jõudiski ekraan muu hulgas WC-sse kuna asukoht polnud oluline. Aeg täitus tööga, kuna see seostati heaoluga.

Vihje heale ärivõimalusele seostub tähelepanuga, mis on saadav siis, kui pead tegema midagi, mida ei taha, võib-olla ei jaksaks teha. Üldiselt kaebavad inimesed, et tööd ei taha ega jaksa alati teha. Ekraani tõttu pääseb sellel hetkel inimese tähelepanu juurde. Kui vanasti võttis töökohal tööaeg päevast umbes kaheks tundi ehk kolmandiku täiskasvanu elust, siis nüüd oli see aeg koos tähelepanuga saadaval müügipakkumiste tegemiseks.

Tähelepanuga äritsemine tegi rikkaks mitmed IT-teenuste loojad veebimüügi-keskkondadest sotsiaalmeedia platvormideni. Väga head äri teevad otsinguteenused, mis pakuvad otsimisel abi, et koos töise infoga saaks kohtuda ka parimate pakkumistega.

Pandeemiast tingitud isolatsiooni ajal ekraanipartnerlus vaid kasvab. Ühtlasi kohtutakse uute kasutuskogemustega, õpitakse ületama seniseid harjumuse või kultuuri tõmmatud piire ja harjutakse ekraaniga veelgi intiimsemalt koos elama. Ühtlasi kohaneb keha. Eriti need osad kehast, mis on ekraaniga enim kontaktis, nagu näiteks silmad.

Ekraanil toimuv hoiab piisavalt kaua erutust, mille mistõttu püsib pilk koos silma läätsedega muutumatult ühes asendis, ega saa vahepeal puhkust. Lisaks unustatakse silmi pilgutada, mis niisutaks läätse pinda. Sünnib kirju probleemistik, mille sümptome koondatakse arvuti vaatamise sündroomi alla. Kurdetakse pinges ja väsivatest silmadest, hägusast nägemisest, pea- ja seljavaludest, pearinglusest ning tasakaaluhäiretest jne.

Ühesõnaga, nii kehv on olla, et minnakse kuhugi, kus saab olla üksi, silmad kinni ja omaette. Valdkond võidab juurde veel aastaksese inimese elust. See on igast kodust ja töökohast innovatsioonile veel avastamata territoorium.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".