Osa inimesi teeb iga päev järjekindlalt lõunauinaku. Põhjuseid selleks on erinevaid: kes korvab öösel puudu jäänud unetunde, kes püüab pärastlõunal erksam olla. Kuulsate tukastajate seast leiab näiteks nii Winston Churchilli, Albert Einsteini kui ka Leonardo Da Vinci. Enamik inimesi leiab ilmselt, et tihedasse tööpäeva on lõunauinakut planeerida keeruline. Koroonapandeemia ajal kodukontoris töötades võib aga olla just õige aeg keskpäevane tukastus ise järele proovida, vahendab The Conversation.

Lõunauinak on kasulik, sest aitab inimesel end puhanuna ja erksamana tunda. Osa uuringuid viitab, et uinak võib parandada meie vaimset võimekust. Sellegipoolest tasub lõunauinaku proovijal enne läbi mõelda, kui pikka tukastust ta vajab.

Kellel on vaja kohe pärast uinakut ergas olla, võiks eelistada 10-30 minuti pikkusi niinimetatud jõuuinakuid. Siia alla käivad näiteks inimesed, kes teevad uinaku oma lõunapausi ajal. Kes tahab aga õhtu jooksul erksam olla, võib pikemalt tukastada. Pikema lõunauinaku järel on inimene küll algul uimasem, ent vajab ööund selle võrra hiljem. Kui aga juua vahetult enne uinakut kohvi, võib see aidata uimasust vältida ja üldiselt erksam olla.

Kuigi lühikesed uinakud annavad inimesele energiat juurde, lasevad pikemad tukastused inimesel paremini taastuda ja inimesel paremini uusi teadmisi omandada. Näiteks aitavad pikemad lõunauinakud ergutada hipokampuse ehk õppimise ja mäluga seotud ajupiirkonna aktiivsust. Ühe või kahe tunni pikkune lõunauinak parandab aga inimese motoorseid võimeid ja faktimälu.

Hiina teadlaste hiljutine uuring viitas, et regulaarne lõuna ajal tukastamine on vanematel inimestel seotud paremate vaimsete võimetega. Uuringus küsitleti 2200 üle 70-aastast inimest nende uinakuharjumuste kohta. Seejärel lasti neil teha mitu vaimsete võimete testi, kus mõõdeti näiteks osalejate mälu ja keelelisi võimeid. Uurijad leidsid, et igapäevaste tukastajate vaimne võimekus oli teistest väiksema tõenäosusega häiritud. Tulemus ei sõltunud inimese vanusest ega haridustasemest. 

Oma osa võib siin olla uinaku pikkusel. Sarnane uuring näitas, et tavaliselt pool tundi kuni poolteist tundi tukastanud inimesed olid üldiselt vaimselt võimekamad kui need, kes tukastasid lühemat või pikemat aega või siis ei tukastanud üldse.

Miks lõunauinakud toimivad?

Miks lühikesed uinakud erksusele ja keskendumisvõimele sedavõrd kasulikud on, pole veel hästi selge. Võimalik on, et lühike uinak aitab ajul puhastuda und tekitavatest jääkainetest, mis muidu pärsiksid ajutegevust. Samuti aitavad uinakud taastada aju energiavarusid. Lühikesed uinakud võivad parandada ka inimese tähelepanu, aidates aju kõige unisematel osadel taastuda. Niimoodi töötavad ajuvõrgustikud stabiilselt edasi.

Pikemad uinakud aitavad seevastu tukastajal paremini taastuda. Osalt on see nii, sest aju jõuab pikema uinaku jooksul läbida mitu unefaasi. Iga etapp aitab aga parandada erinevat õppimisega seotud protsessi. Näiteks REM-une ajal on aju peaaegu sama aktiivne kui ärkvel olles. Just erinevate meeldejätmisega seotud ajupiirkondade aktiivsuse tõttu võib REM-uni parandada pikaajalist ja tundemälu.

Just REM-une ajal tugevdab aju enda loodud uusi ühendusi, mis on olulised motoorsete oskuste arenguks. Pikem tukastus vähendab samas ebaolulisi ühendusi ehk tekitab ühenduste vahel tasakaalu, mis võib kogu aju töö kiiremaks ja tõhusamaks muuta.

Mitte-REM-uni ehk enamik meie uneajast kätkeb endas korraga nii aeglasi ajulaineid kui ka unekääve. Viimased on aeg-ajalt tekkivad purskelaadsed signaalid aju erinevate piirkondade vahel. Arvatakse, et unekäävid taasaktiveerivad ja kinnistavad mälestusi. Nii aeglased ajulained kui ka unekäävid muudavad aju plastilisemaks, misläbi suudab aju paremini õppida ja uute kogemustega kohaneda.

Ehkki uinakutel on lühikeses plaanis palju voorusi, ei soovitata neid unetushäirega inimestele. Kuna tukastused vähendavad unisust, võib lõunauinaku teinud unetul olla veel raskem õhtul magama jääda. Lõunauinakuid võiks vältida ka juhul, kui inimesel on vaja kohe pärast uinakut tippvormis olla, sest uinakust toibumine võib veidi aega võtta.

Samas on uuringud näidanud, et sage tukastamine on seotud kõrgema kehamassiindeksi ja kõrge vererõhuga. Lõunauinakuid teevad pigem vahetusega töötajad, pensionärid, suitsetajad ja inimesed, kellel leidub unehäirete või ülekaalulisusega seotud geene. Kui hästi või halvasti uinakud neile inimestele täpselt mõjuvad, pole veel teada. Küll aga on selge, et tukastamist harrastavad pigem häiritud unega või unevaeguses inimesed.

Niisiis, kellele tundub, et tema tähelepanu kipub pärastlõunal kodukontoris hajuma, võiks ehk lõunapausi ajal uinakut proovida. Lühikesed uinakud mõjuvad erksusele ja tähelepanuvõimele hästi, ning kui aega on vabamalt käes, saab pikema uinakuga toetada ka oma mälu ja õppimisvõimet.