Kui inimene kipub sagedasti tukkuma, võib see viidata kõrgemale insuldi riskile. Muidugi võib liigne uimasus anda lihtsalt märku sellest, et unerežiim on paigast ja lühikesed päevased uinakud seda ei korva. 

Varasemates uuringutes on täheldatud võimalikku seost päevase tukkumise ja kõrgvererõhutõve vahel. Kõrgvererõhutõbi omakorda võib soodustada insuldi teket. Mõlemad seisundid on väga tõsised. Kõrgvererõhutõbi on peamine varajase surma põhjus. Rääkimata insuldist, mis võib kogu senise elu halvata. Regulaarsetel tukkujatel oli 12 protsenti suurem risk kõrgvererõhutõvele ja 24 protsenti suurem insuldi risk võrreldes nendega, kes kunagi päeval ei tukasta. Risk oli suurem inimestel, kes olid alla 60-aastased.

Teadlased välistasid uuringu tarvis kõik isikud, kellel oli juba enne uuringu alustamist kõrge vererõhk või kes olid varem saanud insuldi.

Värske uuringu tarvis vaadati üle 350 000 inimese andmeid. Uuringust tuli nii mõndagi põnevat välja. Näiteks selgus, et regulaarsed tukkujad on peamiselt mehed, kes suitsetavad ja tarvitavad sageli alkoholi. Neil on madalam haridustase ja sissetulek. Mehed ise tõdesid, et vaevlevad unetuse käes ja kipuvad magades norskama.

Teadlastele valmistas muret seegi, kui osalejad teatasid, et ühel hetkel hakkasid nad tihemini tukastama. See suurendas kõrgvererõhutõve riski 40 protsenti.

Teadlased on varem täheldanud, et vererõhk võib pärast uinakut tõusta ja see võib mängida rolli insuldiriski suurenemisel. Seega oleks teadlaste sõnul vaja täiendavaid uuringuid. Kokkuvõttes ei ole päevaste uinakute tegemine kahjulik, aga kehva une ja sellest tingitud väsimuse korral tasub oma tervisele rohkem rõhku pöörata. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.