Kui jah, siis võite liigituda hüpoteesi alla, mida teadlased nimetavad mõistus pärast keskööd. Uuest ülevaateartiklist selgub, et pärast keskööd kipuvad negatiivsed mõtteid meid sagedamini kimbutama.

Teadlaste hüpotees viitab sellele, et kui inimene on öösel ärkvel, toimuvad ajus keemilised ja füüsikalised muutused. Need muutused mõjutavad seda, kuidas ümbritseva maailmaga suhestume.

Muutused ajus võivad panna inimest maailma negatiivsemalt nägema, tegema impulsiivsemaid otsuseid ja üleüldiselt käituma nõnda, et see võib teda ennast kahjustada. Sealhulgas tegeleda asjadega, mis võivad sõltuvust tekitada. Näiteks mängida hasartmänge või kuritarvitada meelemürke.

Teadlased arvavad, et inimkeha ja -mõistus järgivad loomulikku 24-tunnist tegevustsüklit, mis mõjutab meie emotsioone ja käitumist. Hüpotees tugineb sellel, et evolutsiooniliselt on inimese bioloogiline kell seatud nii, et pärast keskööd peaks inimene magama, mitte aga ärkvel olema.

Evolutsioonilisest seisukohast on see loogiline. Inimesed kütivad palju tõhusamalt päevavalguses ja kui öö on puhkamiseks, siis on ka päeval jaksu küttida. Lühidalt öeldes on päevasel ajal ajutegevus häälestatud ärkvelolekule. Öösel tuleks aga magada. Tänapäeval ei saa aga miljonid inimesed iga öö mõnusalt unne suikuda, vaid neil tuleb öösel tööd teha. Nende hulka kuuluvad piloodid, tervishoiutöötajad ja politseinikud.

Ka varasemad uuringud on näidanud, et pimeduse saabudes kimbutab inimesi rohkem ohte. Näiteks sagenevad öö saabudes kuriteod, meelemürkide kasutamine ja isegi enesetapud. Meie öisedki toiduvalikud kipuvad olema ebatervislikumad ja tarbime sageli rohkem kaloreid kui vaja.

Miks see kõik nii on? Üks põhjus võib peituda selles, et öösiti on meie ümber vähem inimesi, kes aitaks meil oma käitumist vaos hoida. Tõenäoliselt on sel aga lisaks bioloogiline alus.

Seega võib sellel olla teaduslik selgitus, miks inimesed langetavad pärast keskööd halbu valikuid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.