Teadlased jõudsid sellisele järeldusele, olles uurinud mitmel pool maailmas kokku mitmesaja inimese unerütme.

Katseisikud kandsid öösel randmel andurit, mis näitas täpselt ära, millal nad uinusid ja millal ärkasid.

Katseid tehti kolmes paigas: Argentina põliselanike juures, Argentina külas ja Ameerika Ühendriikides Seattle'i linnas.

Uneaja sõltuvus kuufaasist oli tugevam Argentina põliselanikel tobadel, kellest mõned ei kasuta tänapäevani majapidamises elektrivalgust. Kuid ka suures Seattle'i linnas oli unetus täiskuu eel suurem kui muul ajal.

Olenevalt paikkonnast varieerus uneaja pikkus kuufaasist sõltuvalt keskmiselt 46 kuni 58 minutit, uneaja algus nihkus aga keskmiselt 30 minutit.

Kõige hiljem mindi kõikjal magama ja kõige vähem magati kolm kuni viis päeva enne täiskuud.

Teadlased täheldasid, et täiskuu tulekule eelnenud õhtud olid õues valgemad, sest kuu läheb sel ajal üha heledamaks.

Nad oletavad, et hilisem ja vähesem uni võib olla looduslik kohastumus, mis võimaldab valgemaid olusid paremini ära kasutada.

Huvitav on see, et kohastumus on alles ka linnaelanikel, kellel on õhtul valgustatud nii kodu kui ka tänav, nii et kuu heledus üldist pilti oluliselt ei mõjuta.

Uuringu tegid Ameerika Ühendriikide ja Argentina teadlased eesotsas Horacio de la Iglesiaga Seattle'ist Washingtoni Ülikoolist. Tulemused on avaldatud ajakirjas Science Advances.