Ehkki uni on inimesele üks elutähtsamaid asju, ei maga miljonid inimesed piisavalt. Und võivad häirida näiteks nutiseadmed ja valgusreostus. Hiljuti ilmunud uuring vihjab, et oma roll on siiski ka Kuul. Täpsemalt käib jutt kuufaasidest, mille võimalikku mõju inimeste unele on teadlased uurinud pikka aega, vahendab ScienceAlert.

Seni on uuringute tulemused osutunud vastuoluliseks, sest selgusetuks on jäänud, kuidas kaugel asuv taevakeha inimesi mõjutada saab. Mõnes katses on see häirinud inimesi isegi juhul, kui nad magasid pilkpimedas toas.

Uues ja autorite sõnul seni mahukaimas uuringus võtsid Uppsala Ülikooli teadlased luubi alla 850 inimese une. Polüsomnograafi abil tegid nad kindlaks, millal uuritavad uinusid, kaua nad magasid ja kui kvaliteetne oli nende uni. Mõlemast soost uuritavate uneandmeid koguti sel moel ühe öö kaupa mitme aasta jooksul. Lõpuks seadis töörühm kogutud andmed vastavusse selleaegse kuufaasiga.

Üldise oletuse järgi muutub inimeste uni noorkuu kasvades halvemaks. Kuu muutub silmanähtavalt eredamaks, mil inimesed magavad  üldjuhul pimedamas toas paremini. Senistest uuringutest on osa oletust kinnitanud, osa aga mitte.

Äsjase uuringu tulemused paistavad kuufaaside mõju meie unele kinnitavat. Veelgi enam, Kuu mõju unele paistab sõltuvat soost.

Kuu mõjutab pigem mehi

Uuringu autori ja neuroteadlase Christian Benedicti sõnul selgus, et kasvava kuu ajal mõõdetud meeste uni kippus olema kehvem. Ühtlasi olid need mehed pärast uinumist öö jooksul pikemat aega üleval kui suguvennad, kelle und mõõdeti kahaneva kuu ajal. 

Benedicti sõnul ei paistnud samas kuufaasid naiste unemustreid pea üldse mõjutavat. Ehkki naiste kohta kogutud andmed Kuu üldist mõju ei kinnitanud, polnud see uurijate sõnul siiski olematu. Töö näitas, et nad  magasid noorkuu kasvamise ajal keskmiselt 12 minutit vähem kui kuu kahanemise aegu.

Võrdluseks magasid mehed kasvava kuu aegu 20 minutit vähem ja see mõjutas ka teisi unekvaliteedi näitajaid. Näiteks oli meeste uni kuu kasvades 3,4 protsenti kehvem, nad kippusid sel ajal sagedamini ärkama ja magasid üldse katkendlikumalt.

Kuna tegu on vaatleva uuringuga, ei väida autorid, et kuufaaside ja une kvaliteedi vahel on põhjuslik seos. Teisisõnu, midagi kuu kasvades ja kahanedes inimeste unega juhtub, ent ammendavalt on veel raske öelda, kui tugev täpselt see mõju on.

Uurijatel on siinkohal mõned oletused. Nad kirjutavad, et iga uue kasvufaasi päevaga peegeldab Kuu rohkem päikesevalgust tagasi Maale. Täiskuu päeval saavutab Maa kaaslane kõrgeima võimaliku valgustatuse.

Veel oletavad autorid, et lisaks valgusele mõjutavad inimeste ööpäevarütme ka teist sorti mõjud, näiteks gravitatsioon. Kuu kasvu- ja kahanemisaja külgetõmbejõud võib olla piisavalt erinev, et seletada mõningaid uuringus välja tulnud muutusi inimeste unes. Viimaks vaatavad uurijad ka võimalike geomagnetiliste mõjude suunas, mis vajaks nende sõnul edasisi uuringuid.

Uurimistulemusi tutvustatakse ajakirjas Science of the Total Environment.