Šveits sulges esimese COVID-19 laine ajal kõik koolid 2020. aasta 13. märtsist 6. juunini. Mitu uuringut on juba näidanud, et noortel inimestel süvenesid sel ajavahemikul depressiooni ja ärevuse sümptomid. Ühtlasi olid noored oma eluga varasemast vähem rahul. Pealekauba liikusid koolilapsed sulgemise ajal vähem ja veetsid rohkem aega ekraani ees.

Nüüd osutab uus uuring, et kodus õppimises oli siiski midagi head. Uuringu kaasautori ja arengupediaatria professor Oskar Jenni sõnul magasid õpilased riigi sulgemise ajal ööpäevas umbes 75 minutit varasemast kauem. Kuna õpilased ei pidanud enam kooli sõitma, võisid nad hiljem ärgata. Samal ajal paranes märkimisväärselt nende tervisega seotud elukvaliteet ja nad tarbisid varasemast vähem alkoholi ja kofeiini. 

Rohkem und on parem

Uuringu autorid palusid Šveitsi sulgemise ajal veebiküsimustikule vastata 3664 keskkooliõpilasel Zürichi kantonist. Küsimustik puudutas õpilaste unemustreid ja elukvaliteeti. Uurijad võrdlesid õpilaste pandeemia ajal antud vastuseid 2017. aastal korraldatud sarnase küsitluse vastustega, kus osales 5308 õpilast.

Võrdlus näitas, et kolme kuu jooksul, mil koolid olid suletud, tõusid noorukid koolipäevadel umbes 90 minutit tavalisest hiljem. Samas läksid nad magama varasemast üksnes keskmiselt veerandtundi hiljem. See tähendab, et ühtekokku magasid nad ööpäevas 75 minutit rohkem. Nädalavahetuste osas kahe küsimustiku vastused kuigivõrd ei erinenud.

Pandeemia ajal hindasid õpilased oma tervisega seotud elukvaliteeti kõrgemalt. Ühtlasi kirjeldasid nad oma alkoholi- ja kofeiinitarbimist tagasihoidlikumana kui eakaaslased 2017. aastal. Oskar Jenni sõnul muutis riigi sulgemine selgelt paljude noorte tervise ja heaolu kehvemaks, kuid uue töö põhjal võib tõrvapotist siiski meetilga leida.

Ainulaadne pilguheit

Unevaegus võib noortele põhjustada üleüldist väsimust, ärevust ja kehalisi vaevusi. Need võivad omakorda halvendada õpilaste vaimset võimekust, näiteks keskendumisvõimet, mälu ja tähelepanu – nii on neil argielus palju raskem toime tulla.

Šveitsi varakult algav koolipäev ei sobi kokku teismeliste loomulike ja bioloogiliselt paika pandud unemustritega. Kuna koolipäeval peab vara tõusma, kannatavad paljud noored kroonilise unevaeguse all. Koolipäeva alguse üle asusid hiljaaegu arutlema ka mitme kantoni poliitikud.

Oskar Jenni sõnul osutavad töö tulemused, et hiljem algav koolipäev ja seeläbi pikem uneaeg on noortele kasulik. Ta oletab, et kui pandeemia poleks üldiselt inimeste heaolu räsinud, oleks hiljem algava koolipäeva hea mõju veel suurem olnud.

Uurimus ilmus ajakirjas JAMA Network Open.