Varem tehtud teadusuuringutest on teada saadud, et üliõpilaste õpitulemuste headusele aitavad kaasa nii loengutel käimine kui ka hästi magamine.

Neis tulemustes sisaldub aga peaaegu möödapääsmatu vastuolu, sest varahommikusse loengusse minekuks tuleb ka ärgata vara ja mõnigi kord ohverdada mõni magus unetund.

Joshua Gooley Duke'i Ülikooli ja Singapuri Rahvusülikooli meditsiinikoolist ja ta kolleegid analüüsisid enam kui 27 tuhande Singapuri tudengi õpitulemusi.

Selguski, et neil, kel oli rohkesti varahommikusi loenguid, olid hinded keskmiselt natuke kehvemad kui neil, kelle loengud olid rohkem hilisemal kellaajal.

Neil, kellel varahommikusi loenguid üldse ei olnud, olid ka õpitulemused kõige paremad.

Teadlased panid ka tähele, et hommikustest loengutest osavõtt oli väiksem kui hilisematest. Kell kaheksa hommikul alanud loengutest puudus keskmiselt 15 protsenti rohkem tudengeid kui kell kümme ja hiljem alanuist.

Teadlased andsid 181 katsetudengile kasutada ka öösel kantava anduri, mis näitas une pikkust.

Anduriandmete põhjal tuli välja, et kui loeng algas kell kaheksa hommikul, siis ei ärganud tervelt kolmandik üliõpilasi õigel ajal üles. Kui aga esimene loeng algas keskpäeval, siis ei maganud sisse peaaegu keegi.

Gooley ja kaasautorid kirjutavad eelretsenseerimata võrguvaramus bioRxiv, et nende uurimistulemus võiks anda alust mõelda ülikoolide tunniplaanide parema kooskõlastamise peale üliõpilaste reaalsete magamisharjumustega.

Nii puhkaksid õppurid paremini välja ja saaksid lõppkokkuvõttes loodetavasti ka targemaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25