David Plans Exeteri Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid umbes 100 000 Suurbritannias elava inimese kohta kogutud une- ja terviseandmeid.

Inimesed olid seitse ööd ja päeva järjest kandnud randmel kiirendusandurit, mille salvestatud näitude põhjal said teadlased täpselt teada muu hulgas sedagi, millal inimesed olid magama jäänud ja millal üles ärganud. Niisugused andmed on kahtlemata veelgi usaldusväärsemad kui lihtsalt küsitluse teel saadud.

Katseisikute vanus jäi vahemikku 43 kuni 79 aastat, keskmine oli 61 aastat.

Pärast unemõõtmisi seirati inimeste tervist veel keskmiselt viis ja pool aastat ning selle ajaga tuvastati neil üle 3000 uue südame-veresoonkonna haiguse juhu. Analüüs näitas aga, et kõige vähem oli neid juhte just nende inimeste seas, kes olid uinunud õhtuti kella kümne ja üheteistkümne vahel.

Selgus, et see uinumisaeg oli kõige tervislikum sõltumata sellest, milliseid teadaolevaid südamehaiguste riskitegureid inimesel oli, kas ta näiteks suitsetas või kaalus palju. Samuti jäi teadlaste leitud ajavahemiku seos parema tervisega paika ka hoolimata une pikkusest või pidevusest.

Kõik riskitegurid muidugi kahjustasid tervist ikka, kuid iga tegur avaldas väiksemat toimet neile, kes õigel ajal magama läksid.

Huvitaval kombel ei sõltunud uinumisaja tervisetoime palju sellestki, kas inimene oli ise enda väitel varane magaja ehk lõoke või hiline magaja ehk öökull.

Võrreldes kella kümne ja üheteistkümne vahel uinujatega oli südamehaiguste tekke oht kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel uinujatel 12 protsenti suurem, pärast keskööd uinujatel 25 protsenti suurem. Neil aga, kes uinusid juba enne kümmet, oli oht keskmiselt 24 protsenti suurem.

Üks erinevus inimrühmade vahel siiski välja tuli. Nimelt oli uinumise kellaaja mõju südametervisele naistel tugevam kui meestel.

Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad Plans ja kaasautorid ajakirjas European Heart Journal—Digital Health.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.