Iga inimese unevajadus on Aru sõnul erinev, nagu ka inimeste pikkus ja kehakaal. "Täiskasvanud inimene peaks magama nii, et ta ise tunneb, et on välja puhanud," ütleb ta. Kui keskmiselt vajab täiskasvanud seitse või kaheksa tundi uneaega, siis leidub ka kuue või kümne tunni vajajaid.

"Lapsed vajavad muidugi rohkem und. Alla viieaastased võiksid ööpäevas magada 10-12 tundi," sõnab Aru. "Alla kahe aastased muidugi veelgi rohkem." Midagi imelikku pole neuroteadlase sõnul selleski, kui osa teismelisi vajab palju und.

Kui laps piisavalt und ei saa, võib tal Aru sõnul olla raskusi tähelepanuga ja keerulisem oma käitumist kontrollida. "Sama kehtib ka täiskasvanute puhul. Kui märkate, et sõber või kolleeg on väsinud, siis kahtlemata soovitage talle rohkem magada. Unise peaga juhtub rohkem õnnetusi ja rumalusi," paneb Aru lugejatele südamele.

Kui unetunnid on täis saanud, tuleb ärgata siiski. Kes haarab silmade avamise järel juba voodis nutiseadme järele, võiks Aru sõnul veidi mõelda. "Äsja ärganud aju on teistsuguses seisundis kui päevatoimetustes aju. Mõtted liiguvad vabamalt ja seosed tekivad julgemalt. Miks lasta see seisund raisku nutiseadmes?" arutleb ta.

Kui kiiresti aga voodist välja pugeda, oleneb Aru sõnul suuresti inimesest ja olukorrast. Kui näiteks kirjanikul või kunstnikul on põhjust oma loometöö üle mõtiskleda, tasub veidi lebada ja seda teha. "Kui aga idee on olemas, siis tuleb kohe tõusta ja mõte paberile või lõuendile kanda!" julgustab Aru.