Test: pane proovile oma rööprähklemise võimed
Tänapäeva töökeskkond sunnib inimesi rööprähklema ehk tegelema korraga mitut sorti ülesannetega. Psühholoogiateadus on paljudes klassikalistes eksperimentides näidanud, et rööprähklemine viib halvemate tulemusteni, kui ülesannete jadamisi lahendamine. Värske testiga saab igaüks aimduse, kas sama kehtib ka tema kohta.
Ajuteadlane Jaan Aru sõnul küsitakse temalt loengutes sageli, kas mõned inimesed tulevad rööprähklemisega paremini toime. Näiteks arvatakse, et naised on mitme asja korraga tegemises osavamad kui mehed. Samas unustatakse, et nad on omandanud tihti juba noorest saadik mitmete ülesannete lahendamisel – näiteks toidu valmistamises – vilumuse ehk piltlikult on nende ajju salvestanud juba automaatprogrammid. Nõnda jääb ajuressurssi üle, et tegeleda ka muuga.
"Psühholoogiateaduse katsete tulemused on läbi kümnendite ikka ja jälle öelnud, et tegu on müüdiga ja mõned katsed leiavad isegi, et mehed on paremad, aga eks oma silm ole kuningas," tõi Aru näite.
Kuidas on aga lugu nende noortega, kes on harjunud nutiseadmes rööprähklema? Kuna nad alati rööprähklevad, siis ehk on and rööprähklemises paremad? Ehk nad ei maksagi rööprähklemise eest lõivu, vaid suudavad seda ideaalselt teha?
Sellest parema ülevaate saamiseks pani Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tudengid Jaan Aru juhendamisel kokku lühikese veebipõhise testi, kus saab oma rööprähklemise võimeid proovile panna. Selleks on tarvis umbes 15 minutit rahulikku aega. Klõpsa enda proovile panemiseks siia.
Jagage katset ka sõpradega ja vaadake paari nädala pärast tagasi Novaatorisse, et teada saada, mis tulemuseni teadlased jõudsid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa