Silmad on õrnad organid ja väga väärtuslikud. Mitte ainult meile, vaid ka neile, kes soovivad midagi meile selgeks teha. Pilt olevat rohkem väärt kui sada sõna. Teadagi käib inimese silmade nimel pidev võitlus. Enamasti on lahingutandriks ekraanid, aga sõditakse ka tänaval, ajalehepaberil, transpordivahendites jne.

Informatsioon sarnaneb toidule. Kui kõhu täitumine piiri ei paneks, sööksime mõnd toitu katkematult edasi. Inforoaga juhtuks samamoodi, kui vaid silmad ära ei väsiks. Õnneks on lahendus käepärast. Kõrvade abil saab samuti informatsiooni tarbida, kasvõi kinniste silmadega ja ka siis, kui silmad peavad täitma muid kohustusi. Näiteks autot juhtides või tehes mõnda muud silma-käe koordinatsiooni nõudvat tööd.

Interneti tajutakse peamiselt visuaalse nähtusena. Isegi sõna "nähtus" viitab nähtavatele tähelepanekutele. Ühel hetkel hakkas aga inforuum kohanema ja pakkus väsinud silmade asemel sisu ka kõrvadele. Silmade ülekoormatuse ja vaatamise ressursi puuduses infojanu rahuldamise probleemi peegeldab kõneks muudetud informatsiooni jätkuv kasv audioraamatute ja taskuhäälingute näol, õigemini kuuldel.

Audioraamatute tootmine on digitaalse meedia kõige kiiremini kasvav sektor. Kõrvadele mõeldud formaat avas kirjastajatele uue tuluallika vanade raamatute uuesti müüki paiskamiseks, aga ka võimaluse pakkuda uute väljaannete puhul sama kaupa mitmes formaadis. Digitaalse formaadi iluks on olematu laokulu, puuduv trükikulu ja raamatutrükiga võrreldes oluliselt lihtsam salvestise tootmise protsess.

Mõnedel andmetel "loeb", kuulab või universaalsemas mõttes tarbib keskmine audioraamatu kasutaja 15 teost aastas. Erinevalt lauanurgale ununevatest traditsioonilistest raamatutest jõutakse kõrvadele mõeldud formaadis raamatute lugemise-kuulamisega suurema tõenäosusega lõpuni.

Oluline on seegi, et enamus kõrvasõbraliku formaadi raamatute ostjatest on alla 45-aastased. Toodud andmed on vesi kirjastuste veskile ja vahest ka üks kirjanduse tarbimise kasvu põhjus. Trükiraamatud on muutumas taaskord popimaks ja nende müük on hakanud kosuma.

Huvitava kultuurifenomeni leiab Hollandist, kus on viimased 87 aastat korraldatud boekenweek'i ehk raamatulugemise nädalat. Traditsioon näeb ette, et keegi armastatud Hollandi kirjanikest kirjutab selle nädala auks uue raamatu. Neid jagatakse siis tasuta neile, kes registreerivad end raamatukogu kliendiks või ostavad poest mõne hollandikeelse raamatu. Äsja lõppenud aprilli esimesel pühapäeval sai Hollandis rongiga ilma piletita sõita, kui reisija esitas konduktorile selle aasta raamatunädala raamatu.

Korra veel audioraamatutel peatudes, tähelepanu väärib nende potentsiaalne vaimset tervist toetav efekt. Kõrvaklappidest loo kuulamine mõjub rahustavalt ja suurendab keskendumist, tänu sellele õnnestub inimesel kasvõi hetkeks stressirohkest maailmast väljuda. Jutustaja hääl katkestab hoobilt rööprähklemise ja maailm rahuneb. Isegi üksilduse tunne kaob, kui keegi sinuga räägib.

Trükiraamatu lugemisel peab konkureerima tähelepanu tihti keskkonna signaalidega. Audioraamatu puhul võib seevastu silmad sulgeda. Kõrvu kostub vaid jutustaja ja tema sõnum. Pea kõik on kogenud ja mäletavad meelehead, mida pakkusid lapsepõlves kellegi vanema ette loetud jutustused. Loo kuulamine põhjustab omamoodi transiseisundi, milles võib märgata, kuidas liikumatult kuulava, vahest isegi suu lahti unustanud lapse sisemaailmas leiab aset midagi lummutusliku.

Emt jutt algas internetiga ja sellega jätkates on kõrvade internetiks taskuhäälingud. Räägitud formaati koguneb enamasti kõik, mida võib internetist silmadega leida. Erinevalt harjumuspäraseks saanud hüplevast ja valivast ekraaniteksti lugemisest hoiab kuulamisinteraktsioon tähelepanu suurematel tervikutel ja infovahetuse episood osutub kuulajale kasulikumaks. Inimeste eripäradega arvestades võib lõppeda see liialdamisega ja interneti palakesi kuulatakse aplalt üksteise otsa.

Erinevalt väsivatest silmadest lasevad kõrvad infol takistamatult edasi voolata, kuni inimene uinub ja taskuhäälingu häälest saab tema unenägude kaaslane.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".