100 sekundi video: Digipõlvkonna harimine
Milliseid muutusi on tänasesse kooliharidusse toonud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning mil moel tagada see, et pealekasvav põlvkond omandaks digitaalse kirjaoskuse? Nende küsimuste üle mõtiskleb Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute õppetooli juhataja, meediauuringute vanemteadur Andra Siibak.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud… Enam kui kaheksakümmend aastat hiljem jõudis eesti kooli ka Tiigrihüpe tuues kaasa muutused koolikultuuris ning õpetamismeetodites. Tahvelarvutid, dokumendikaamerad, puutetundlikud tahvlid – ilma nendeta ei kujuta paljud õpetajad tänase digitaalse põlvkonna harimist enam ettegi.
Ometi ei pruugi digitehnoloogiatest formaalhariduse kontekstis ainult kasu tõusta. Äsja avaldatud OECD raportist võime näiteks lugeda, et nendes riikides, kus arvutite kasutamine koolides on kõige aktiivsem, on nii noorte tavapärane lugemisoskus kui ka digitaalne kirjaoskus näidanud viimasel kümnel aastal langustrendi. Eesti selliste riikide nimistusse hetkel õnneks ei kuulu. Ilmselt paljuski seetõttu, et Eesti õpetajad eelistavad digitehnoloogiate kasutust kombineerida paralleelselt traditsiooniliste õpetamismeetoditega.
Õpetaja roll on tänapäeva koolis varasemaga võrreldes paljuski muutnud. Enam ei pea õpetaja enda õlul tundma ainsa ja lõpliku tõe kuulutamise koormat. Tänases koolis tuleb tal seda rolli jagada koos internetiga. On omamoodi paratamatu, et internetist on saanud asendamatu hariduslik meedium. Et õpilaste hulgas leidub palju neid, kelle jaoks raamatute lugemine kõlab audioraamatute ajastul mõttetu ajaraiskamisena.; või kelle arvates kuulub ülima tõe monopol nüüdsest Google’i otsingusüsteemile.
Digitaalsest kirjaoskusest on saanud kahtlemata elutähtis oskus meie kõigi jaoks. Siinjuures on oluline mõista, et digitaalne kirjaoskus tähistab kordades enamat kui lihtsat oskust endale Facebookis profiili luua, või tahvelarvutis uudiseid lugeda. Digitaalset kirjaoskust tuleks vaadelda pigem kui terminit, mis hõlmab endas nii tehnoloogilist-, meedia-, informatsiooni-, kommunikatsiooni-, kui audiovisuaalset kirjaoskust – ehk kõiki oskusi, mida on infotehnoloogiast küllastunud ühiskonnas edukaks hakkama saamiseks vaja.
21. sajandi kool aga kindlasti ka kodu ning riik peavad tegema koostööd ja aitama noortel kõiki neid oskusi omandada. Ja seda nii, et nende oskused ja teadmised ei tekiks vaid katse-eksituse meetodil.