TÜ professor: hooli oma lapse privaatsusest ja tunnetest ka sotsiaalmeedias ({{commentsTotal}})

Eesti lapsed tunnevad sageli neid kujutavate ühismeediasse jõudnud fotode tõttu piinlikust. Harvad pole juhud, kui need on üles laadinud tema ema ja isa. Lahendus on Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku sõnul lihtne – iga postituse tegemine tuleb lapsega läbi rääkida.

Kui palju eelteismelisi Eestis täpselt piinlikust tunneb, pole võimalik öelda. Vastavat kvantitatiivset uuringut pole lihtsalt tehtud. Küll aga viitavad probleemi olemasolule nendega tehtud intervjuud.

"Kui võtta näiteks Tšehhi vastavad uuringud, siis tunneb seal 26 protsenti noortest, et vanemad tõepoolest postitavad endast selliseid asju, mida nad parema meelega ei näeks seal sotsiaalmeedias olevat," üritas Siibak anda saates "Terevisioon" probleemi ulatusest teatavat ettekujutust.

Meediauurija tõdes, et iga inimese piirid on subjektiivsed. Sellest lahkhelid tavaliselt algavadki. Mõne lapse jaoks võib olla juba ebameeldiv sotsiaalmeediasse ilmunud pilt, mis kujutab teda magavana või sassis soenguga. Samuti pole kõigi vanemate suhe oma lapsega täpselt samasugune. Kohati võib lapsele vanema avalik tähelepanu isegi meeldida.

Seetõttu olekski tülide vältimiseks kõige parem peresiseselt seda puudutavates reeglites kokku leppida. "Meil on läbi räägitud, mida me üksteise kohta postitame, kuidas me seda teeme. Kui me selle postituseni jõuame, siis me enne küsime, kas lapsele see konkreetne pilt meeldib või mitte. Tekstiliste postituste osas samamoodi," laiendas Siibak.

Professor toonitas, et sarnased kirjutamata reeglid on olemas ka silmast silma suhtlusel. Olemas on reeglid, kuidas sobib ema-isaga rääkida ja heal juhul ka vastupidi. Elementaarsed suhtlemisreeglid kehtivad igal pool.

Ühismeedias võib näha sageli ka pilte vastsündinutest ja mõnikord isegi looteeas tehtud ultrahelipilte. "Siin on kindlasti jälle mõistlik igal vanemal mõelda, kui palju ta oma lapsest jagada tahab ja milliseid fotosid ta jagada tahab. Tulevikus võib juhtuda ka see, et need peresisesed suhted saavad rikutud seetõttu, et eelteismeline leiab endast mõne sellise pildi," sõnas Siibak.

Läbimõtlemata postituste korral võivad need tulevikus silma jääda isegi lapse klassikaaslastele. See omakorda võib kaasa tuua kiusamise ja narrimise. Laps ei pruugi tahta selle tõttu isegi ühel hetkel kooli minna.

Professor märkis, et ühismeedias käitumise kohta on nii mõndagi õppida nii eelteismelistel kui ka vanematel. Samas tõdes ta, et kohati on noored siiski meedias tehtava peapesu tõttu viimastest sammu võrra ees. "Nad tegelikult tajuvad väga hästi juba seda auditooriumi ja tunnetavad ka selle privaatsuse olulisust enda jaoks, mida ei saa just alati täiskasvanute kohta öelda," laiendas Siibak.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: