Noore teadlase preemia laureaate võlub maailma seenerikkus ja privaatsustunne sotsiaalmeedias ({{commentsTotal}})

Erandkorras pälvisid sel aastal noore teadlase preemia kaks tõusvat tähte: meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak ning mükoloog ja botaanik Leho Tedersoo.

Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibaki teadustöö keskendub sellele, kuidas mõjutab sotsiaalmeedia inimeste arusaamu privaatsusest. ''Kui varemalt me saime rääkida sellest, et meil on ikkagi väga selgelt eraelu ja avalik elu, siis Facebook ja teised sotsiaalmeedia kanalid on need kaks tsooni peaaegu ühendanud,'' selgitas ta saates ''Terevisioon''.

Muu hulgas üritab Siibak käimasoleva projekti käigus välja selgitada, kas inimesed ise toimunud muutust ja audiitoriumite paljusust üleüldse tajuvad.

Vanemteadur tõi ühe viimase aja arenguna välja, et sotsiaalmeedia on pannud inimesed rohkem enda nime alt sõna võtma. Anonüümsete kommentaariumite kadumine Postimehest ei ole seetõttu tema hinnangul üldist pilti väga palju muutnud. ''Inimesed on hakanud julgemalt avaldama oma arvamust väga paljudel ühiskondlikel teemadel,'' laiendas Siibak.

Paratamatult tekitab aga sotsiaalmeedia samal ajal filtrimulli, mis võib soodustada ühiskonna polariseerumist. ''Kui me juba Facebookis suhtleme, siis me loome enda ümber selle mullikese oma sõpradest, oma tuttavatest. [...]. See kindlasti võib tekitada olukorda, kus ühtedel inimestel on n-ö ühesugune maailmavaade seal sotsiaalmeedias ja nad üldsegi ei puutu kokku selle vastandliku arusaamaga,'' selgitas vanemteadur.

Siibak nendib, et Facebooki konto on olemas tal ka endal, kuigi tal on seal pigem ''jälgija'' roll. ''Ühel internetiuurijal ei ole võimalik olla internetiuurija ilma, et ta kasutaks Facebooki. See on tööga seotud paratamatult,'' sõnas vanemteadur.

Leho Tedersoo on maailmas tuntust kogunud maailma seente liigirikkuse uurimisega. Näiteks on üks tema ja ta kolleegide uuringuid kirjeldatavatest töödest ilmunud ka mainekas ajakirjas Science. Muu hulgas juhtis ta selles tähelepanu sellele, et senised seenerikkuse hinnangud põhinevad suuresti andmetel, mis on vähemal või rohkemal määral metodoloogiliselt kallutatud.

Eestis on tema röörühm aga rohkem tuntuks saanud riigist esimese väärtusliku suvitrühvli leidmisega. Sisuliselt tähendab see, et trühvlitest oleks võimalik lõigata majanduslikku kasu ka Eestis. ''Meie laboratoorsed katsed näitavad, et tegelikult ongi võimalik laboratoorsetes tingimustes puid selle trühvliga nakatada ja võiks olla võimalik ka välja istutada ning neid trühvliistandusi rajada,'' märkis Tedersoo.

''Tegelikult, kui rajada tammikuid, siis miks mitte kohe trühvlitammikuid, sest see annaks päris tublit lisandväärtust sellele tammikule,'' lisas vanemteadur.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: