Anarhistidest paarikest ähvardab avamerele kodu rajamise eest surmanuhtlus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taimaa seadusandjad leidsid, et paarikese tegevus rikub riiki naftaga varustavate laevade navigatsiooniteed.
Taimaa seadusandjad leidsid, et paarikese tegevus rikub riiki naftaga varustavate laevade navigatsiooniteed. Autor/allikas: Guillaume Baudusseau/Unsplash

Tehnoanarhia leiab rahvusvahelistesse vetesse pagemisega enda riikidest ja seadustest vabastamiseks üha uusi võimalusi. Paraku ei pruugi neid kammitsevatest seadustest hoolida ka riigid, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ühendkuningriik ehitas teise maailmasõja ajal rannikust 12 kilomeetri kaugusele kahele betoonsambale merekindluse, et tuua sellele paigutatud õhutõrjekahuritega rannikut ohustamata Saksa lennukid taevast alla otse merre. Sõja lõppedes ja õhutõrje tehnoloogia arenedes hääbus kindlusest sõjanduslik väärtus.

Alles jäi keskkonna füüsilise väärtus, millele lisas kvaliteeti samaaegne lähedus ja kaugus tsiviliseeritud maailmast. Tsivilisatsiooniga seoses oldi piisavalt kaugel igasugustest reeglitest ning politseist ja ametnikest, keda hoidis eemal meri. Samal ajal pakkus tsiviliseeritud heaoluühiskond meelehead tarbiva kliendibaasi.

Koos pop- ja rokkmuusika põhjustatud kultuurirevolutsiooni, hipiliikumise, narkootikumide leviku ja Vietnami sõja loodud süsteemi vastase väljaastumise julguse kasvuga sättisid kuuekümnendate aastate keskel maha jäetud platvormile end sisse uut muusikat levitavad piraatraadiojaamad. Analoogseid raadiojaamu võis leida ranniku lähedal hulpivatelt kalurilaevadelt ja mannermaal kindlatel kellaaegadel siin-seal saateid edastavatest autodest. Põnevad ajad jutustavad inimese õnneotsingutest ja vahest kõige rohkem muusika hämmastavalt olulisest rollist kõiges juhtunus.

Kuid siis ühel 1967. aasta päeval saabus platvormile keegi Paddy Roy Bates ja ajas piraatraadio pidajad sealt minema, sest ta tahtis ise asuda piraatraadiojaama pidama. Kohale hiivatud varustusest hoolimata jäi samm pooleli. Põhjuseks ilmselt ülejäänud suured plaanid.

Isand Bates kuulutas platvormil välja iseseisva riigi nimega Sealand, millele püüdis saavutada ametliku staatuse. Hoolimata sellest, et ta kuulutas end riigi valitsejaks, tõstis naise ja poja kohalikku aadliseisusesse, andis välja passe, oma raha ja potsmarke, ei hoolinud keegi merekohinasse kustuva kuninga müttamisest.

Lõpuks sündis konflikt äriplaanis osalenud sakslasest partneriga. Päeval, kui valitseja Roy viibis mandril, ilmus saksa alam, kes omas muuseas Sealandi peaministri ametinimetust, koos turvameestega platvormile kavatsusega see üle võtta, et rajada sellele nüüd juba ise hoopiski luksuslik hotell rajada. Nende õnnetuseks oli vangi võetud Paddy Roy Batesi poeg. Ühtlasi oli prints Michael oodatust nutikam. Ta kasutas peidikust võetud relva ja keeras olukorra vastupidiseks.

Nüüd oli platvormil vangis Saksamaa alam, nimetagu ta end kuidas tahes. Britid ei soovinud konflikti sekkuda. Lõpuks pidi saabuma Sealandile pantvangi vabastamise läbirääkimisteks Saksamaa ametlik saadik. Sellest piisas kohalikule valitsusele, et väita, nagu tunnustaks Saksamaa neid iseseisva riigina. Mereseadused ja rahvusvaheline õigus ei pea võimalikuks pidada merre rajatud ajutist ehitist riigiks. Samas ei viitsi keegi nii väikese probleemiga ka tegeleda, isegi kui riigimõistet kuritarvitatakse.

Sealandi juhtum sattus huvitavale ajale, kui tehnoloogia sünnitab uusi võimalusi, milledest seadusandlus alles püüab aru saada. Tänu raadiosidetehnika arengule võimaldas iseseisvuse illusiooni pakkuv platvorm võimaluse kodanikualgatusena raadiosaadete tegemiseks. Tänaseks on füüsilise mere asendanud infomeri, millest leiab miljoneid taskuhäälinguid edastavaid raadiojaamu.

Sajandivahetuse paiku kogunes platvormile rida servereid, mis lubasid riikide jurisdiktsioonist vaba andmehoidu, olgu selle sisuks varjatud sõnumivahetus, online-kasiino pidamine või lihtsalt instinktiivne vabadusiha rahuldamine. Vahepeal püüdis saare ära osta populaarne failide piraatluses süüdistatava The Piratebay, aga hind oli liiga kõrge.

Valitseja Paddy suri 91-aastaselt 2012. aastal, sama kaduva teed läks neli aastat hiljem vahepeal vanadekodusse elama läinud abikaasa Joan. Prints Michael elab ammu rannikul ja tegeleb kalastamisega. Võiks arvata, et sellega on merest vabadust otsiva tehnoloogia lugu lõppenud.

Sugugi mitte! Riikide seadustest vaba tehnoanarhia elab maismaal edasi ja otsib endiselt võimalust merele pagemiseks. Tehnoloogiline areng õpetab, kuidas ehitada merekõlbulikke maju, mille võib paigutada rahvusvahelistesse vetesse. Sidetehnoloogia toob olulise kätte kuhu iganes ja bitcoinid võimaldavad rahanduslikku iseseisvust. Küsimus on vaid tahtmises ja meeldiva kliimaga koha valimises.

Veebileht The Daily Beast jutustab modernsema loo küberraha rikkast elukaaslaste paarikesest, kes otsustasid luua tänapäeva tehnilisi võimalusi kasutades oma riikidest ja seadustest sõltumatu kodu 12 meremiili kaugusele Taimaa rannikust. Ilmselt polnud nad lugenud Vikipeediat, sest hoolimata ametlikust riigivete piirist, ulatuvad riigi huvid sellest joonest kaugemale. Taimaa seadusandjad leidsid, et paarikese tegevus rikub riiki naftaga varustavate laevade navigatsiooniteed ja selle eest on ettenähtud vastav karistus.

Taimaa on karistuseks surmanuhtlus. Mida nüüd teha? Kas põgeneda Sealandile?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: