Muretsemiseks pole põhjust, tehisintellektist ei saa kommunisti ({{commentsTotal}})

Tehisintellekt ei saa olla kommunist, sest asendab töölisklassi töötute klassiga
Tehisintellekt ei saa olla kommunist, sest asendab töölisklassi töötute klassiga Autor/allikas: marksurman/Creative Commons

Maailmal pole vaja karta, et tehisintellektist saab kommunist, ükskõik mida räägib tuntud riskikapitalist Peter Thiel, lohutab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port. Loogika on lihtne – töölisklassi huvide edendamise asemel kaotab see selle täielikult.

Tehnoloogiasse tehtud investeeringute ja president Trumpi toetamisega kuulsaks saanud Peter Thiel võrdles Stanfordi ülikoolis toimunud vestluses tehisintellekti kommunistiga. Jutuajamises Linkedini asutaja Reid Hoffmaniga triivis teema kohta, milles iseloomustas Thiel krüptorahamaailma instinktina liikuda libertaarse detsentraliseerimise poole.

Tegemist pole sõnaveaga ja jutt ei käi liberaalsest liikumisest. Eesti keeles hea sõna puudub. Seda asendab seletus. Libertaar usub inimeste vabasse tahtesse ja soovib, et riigil oleks asjade korraldamises minimaalne roll. Seda vaadet esindavad paljud parempoolsed ameeriklased, kellele meeldivad võimalikult vähesed regulatsioonid, õigus relvi kanda, madalad maksud, tugev sõjavägi ja jõuline rahvuslus. President Trump käib enam-vähem mööda seda joont.

Libertaarlased võivad olla ka vasakpoolsed. Nende puhul väljendub see aga pigem anarhismina. Ideoloogiana, mis õigustab vabatahtlikku enesemääratlust, riigita ühiskonda ja autoriteedi puudumist. Bitcoin ja enamus krüptorahast sobibki rohkem kokku vasakpoolse libertaarlusega. Krüptoraha loomise üheks motivaatoriks oli protest korrumpeerunud valitsuste ja kekspankade vastu. Mitmes kohas välja hüütud ideeks oli riikide ja rahavõimu autoriteedi nõrgestamine aktiivse tegevuse, antud juhul siis võimsa tehnoloogia arendamise läbi.

Selles on palju ühiseid jooni anarhistidega, kelle ajalugu süsteemi hävitamise pürgimustes on olnud agressiivsem süütamiste, õhkimiste ja lõhkumiste ning muude vähem nutikate meetmete näol. Kõrvutuseks iseloomustatakse Bitcoini rahumeelse ja pehme anarhiana. Lähedaseks liikumiseks on krüptoanarhia, mis püüab kõiksuguste tegevustega seotud info krüpteerimise teel süsteemi kontrolli eest varjuda või põgeneda.

Süsteemi lammutamise idealistlike ja ideoloogiliste eesmärkide asemel äratas Bitcoin inimestes rohkem ahnuse instinkte. See omakorda meelitasid mängu panku ja pankureid ning riike ja riigiametnikke. mille tulemusel asuti Bitcoini koos sõsarkrüptomüntidega taga kiusama ja reguleerima. Iseenesest sarnane see anarhistlikule võitlusele. Ent kas on ikka nii?

Üha enam paistab, et riigid kallistavad ja musitavad krüptoanarhia anarhismiga seotud osa hingetuks, suhtudes selle alustehnoloogiasse kui riigikorralduseks sobivasse innovaatilisse lahendusse. Näiteks kavandab USA Arizona osariik seadustada maksude bitcoinides tasumine. Microsoft plaanib rakendada plokkahel-tehnoloogiat kasutajate tuvastamiseks, Eestil on omad plaanid jne.

Peter Thieli tehisintellekti ja kommunismi teemaga jätkates esitas investor tehisintellekti tsentraliseerimise pürgimuste näitena. Sisuliselt asetas ta selle kontrastiks detsentraliseerimispürgimustega krüptorahale. Thiel lisas pakutud näite ümbersõnastusena, et kui soovite, siis krüpto on libertaarlane ja tehisintellekt on kommunist. Investor lisas, et põhjus, miks Räniorus räägitakse vaid sellest esimesest ehk krüpto teemast, aga mitte kommunismiohust, tuleneb Ränioru vasakpoolsest kallutatusest.

Võib-olla on Thielil õigus, et tehisintellekt tsentraliseerib võimu. Sama mõtte võib välja lugeda Venemaa president Putini arvamusest, et sellest, kes saavutab tehisintellektisfääris juhtrolli, saab maailma valitseja. Hiina reedab sama soovi tegude kaudu, panustades tehisintellekti valdkonna arengusse rekordilisi summasid. Samal ajal on demokraatiakantsiks peetavas USA-s selle tegevusala riigipoolne rahastus külmutatud. Tehisintellekti arendus on rajatud eraettevõtlusele. Kuid siingi võib märgata, kuidas edu muudab nemadki üha domineerivamateks ehk võimu tsentraliseerivateks.

Kuid kommunism pole vaid keskendatud võim. Selle ideoloogia järgi puuduks eraomand. Kõik kuuluks kõigile ja tootmisvahendid oleks samuti rahva ühisomand. Kommunismis puuduksid sotsiaalsed klassid, sest kõik oleksid võrdsed. Nende argised tarvidused rahuldatakse vastavalt vajadusele. Seega poleks vaja raha ja lõpuks haihtuks ka riigiaparaat. Võim kuuluks töölistele.

Kuid tehisintellekt ei saa olla kommunist, sest see kaotaks töölisklassi, asendades need töötute klassiga, kes ei saa enam millestki aru. Seega Peter Thiel ikkagi eksib ja tehisintellekti iseloomustamiseks peab välja mõtlema uue ideoloogilise kategooria.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: