Esimese sooja ja päikesepaistelise nädalavahetuse järel unistavad usutavasti paljud esmaspäeval nende asemel tööle minevast robotist. Praeguse seisuga võib kellegi unistus peagi täide minna. Võimalik, et ülejäänutel pole samuti vaja kaua oodata. Ka võib juhtuda, et vahepeal soovid muutuvad ja esmaspäevad tekitavad hoopiski igatsust röö järele.

See magus-kibe temaatika haarab pajusid valdkondi, kõige silmatorkavamalt tehnolooge. Vähem märgatakse ökonomistide rolli. Kuid just nende arutelud peaks inimesi rohkem puudutama. Tööde automatiseerimisega seotud intrigeerivate ja valdavalt meelt lahutavate näidete varjus tõstab pead elukorraldusega vahetumalt seotud küsimus palgarahast. Tööta saaks hakkama, eriti toredate masinate seltsis. Sissetulekuta on modernses ühiskonnas aga äärmiselt raske toime tulla.

Taoliste muremõtete pealetungi paistavad tagasi hoidvat ja isegi vanamoodsat optimismi külvavat tähelepanekud tavatult madalatest tööpuuduse näitajatest. Paljudes arenenud majandusega riikides on tööpuudus kusagil nelja protsendi juures ja tööhõive üle 70 protsendi. Huvitav, kas see on endiselt hea näitaja.

Vaadakem USA majandust, mida iseloomustab ajaloo madalaim, 4,1-protsendiline tööpuudus. See kombineerub kõigi aegade kõrgeimalt haritud töötajaskonnaga. Taoline olukord peaks palgaläbirääkimistel soosima töötajate positsiooni. Kui töökätest on puudus, ei jää tööandjal muud üle kui tõsta palka, et saada endale parimad tegijad. Olgu ekskursina näide tehisintellektiinseneride maailma. Õigemini, maailmaks on seda palju nimetada. Nimetatud eriala spetsialiste on väga vähe ajal, kui pea iga teine IT ettevõte tegeleb mõne tehisintellektiga seotud projektiga.

Töökäte või siin sobivamalt, peade puudusest tulenevalt makstakse isegi väikese kogemusega tehisintellektispetsialistile palka kuni pool miljonit dollarit aastas. Tarkvarainseneriga võrreldes on tehisintellekti vallas kodus olevale töötajale pakutav palk umbes kolm-neli korda suurem.

Tööhõive teemaga jätkates, madal töötus peaks mõjuma eriti hästi paremini haritud töötajate sissetulekutele. Ometi pole nii juhtunud. Isegi kui mõned haruldasemad töötajad nagu mainitud tehisintellektiinsenerid saavad rohkem palka, on nende väikesest arvuksest tulenev mõju suures pildis olematu. Töötute arvu madala seisu kiuste ei taha palgad tõusta. Pigem võib märgata isegi langust ja igapäeva elu sisustamiseks vajalike vabade vahendite vähenemist.

Just nädalapäevad tagasi oli jutuks maailmas tuntud panga Barclays analüütikute idee võrrelda bitcoini ja teiste küberrahade peadpööritavat armastuse-viha tsüklit epideemiaga. Sama ettevõtte avaldas mõned päevad tagasi raporti tööhõivest robotite ajastul pealkirja all "Robotid väravas: inimesed ja tehnoloogia tööl". Pankureidki paneb oodatavalt muretsema, miks palgad ei tõuse.

Kuigi masinad on inimesi pikemat aega ühtedest töödest vabastanud ja uusi asemele pakkunud, on seekord masinate loomus muutunud ja tagajärjed teistsugused. Raporti koostajad osutavad kolmele tehnoloogilist muutust tagant lükkavale tegurile. Neist üks on hüppeline andmehulga kasv, mis langes kokku andmekandjate ning andmeid töötleva arvutusliku võimsuse hindade kiire kukkumisega. Mainitud arengu tulemusel suudavad masinad teha üha enam inimestele antavaid reeglipõhiseid ülesandeid, ent mitte inimlike oskuste terve arsenali ulatuses.

Seega ei võta masinad inimeste tööd, vaid tööprotsessidest üksikuid ülesandeid. Varasemate analüüside põhjal moodustavad sellised ülesanded umbes poole tänaste ametite sisust. Tulemuseks on inimestele pakutavate tööde muutumine lihtsamaks.

Raportis tuuakse näide autojuhi tegevust abistavatest tehnoloogiatest alates automaatsetest piduritest, liiklust jälgivatest radaritest kuni tagasivaate kaamerateni. Nende tõttu on suurte veoautode juhtimine oluliselt lihtsam ja potentsiaalselt sellega hakkama saavate töötajate valik varasemaga võrreldes palju laiem. Nüüd on juba lihtne taibata, et kui samale tööle sobib palju töötajaid, palk ei tõuse. Töö saab see, kes nõustub madalaima palgaga.

Sellega töötajate pettumus ei piirdu. Kuna tehnoloogia tungimine tööprotsessidesse hoiab palgad madalatena, on ringluses olevat raha piitsutav inflatsiooni samuti madal ja keskpangad kipuvad tõstma laenuintresse. See seik nöörib stagneerunud sissetulekuga töötajaid, mille tõttu otsivad nad tööprotsesse lihtsustava tehnoloogia toel endale tööd juurde.

Järelikult võib arvata, et paljude jaoks polnudki nädalavahetus puhkus. Selle asemel kulus see palgatööle ja esmaspäevale üleminek polegi midagi erilist. Nagu öeldud, iga halva asja juures peab olema ju midagi head.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".