Tehisintellektist võib saada inimajaloo edukaim kurikael ({{commentsTotal}})

Arvutid on muutunud inimeste matkimises sedavõrd osavaks, et on tekitanud tehisintellekti buumi.
Arvutid on muutunud inimeste matkimises sedavõrd osavaks, et on tekitanud tehisintellekti buumi. Autor/allikas: cns4fn.org

Tehisintellekti esimeses täisajaga töökohaks saab kriminaalne ettevõtlus, vahendab Califonia ülikooli õigusinstituudi teadlase Lynn Lopucki kurjakuulutavat ennustust R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Milline võiks olla tehisintellektiga argielu mõjutav reaalselt ohtlik rakendus? Mitmed arvamusliidrid, kellest tuntumate nimed on Bill Gates, Stephen Hawking, Elon Musk jt tunnevad muret tehisintellektil põhineva relvastuse pärast.

Moraalsetest dilemmadest vabad ja elu vaid põgusalt mõistvad ning seda armutu tõhususega hävitavad relvad oleks kõige elava suhtes julmemad kui mitmed täna keelustatud relvaliigid. Nende arendamisega tegeletakse ja seda võib pidada reaalseks ohuks. Tavaelu ohustaks kui mõni taoline tapariist satub terroristide kätte.

Samas on relva näitega avalikkust liiga lihtne hirmutada. Kes siis relvi ei kardaks? Kahjuks jääb taolise hoiatuse tõsiseltvõetavus tagasihoidlikuks. Enamuse jaoks piirdub relvade laastava jõuga kokkupuude ekraanipõhise meelelahutusega. Pealegi oleks see vale vastus.

Ohtlik valdkond on palju argisem ja sellega puutuvad inimesed kokku praktiliselt igapäevaselt. Olukorda sobib hästi iseloomustama viide nn nähtamatule elevandile. Londiga volask seisab meie ees, kuid on nii suur, et seda ei oska keegi märgata. Selle avastamiseks püüa vastata küsimusele, millises elu valdkonnas oleks tehisintellektil inimesega võrreldes kõige suurem suhteline eelis?

Ära paku tervishoidu. Seal lahendab tehisintellekt vaid mõnda ülesannet hästi koolitatud arstidest natukene paremini ja sedagi mitte alati. Oht on olemas, aga ähvardab vaid teatud haigeid. Ära paku ka malet, kabet, pokkerit ega go-d. Need on nišitegevused ja oht olematu. Ka autojuhtimine pole õige, sest robotauto sõidaks praktiliselt nagu iga korralik autojuht. Hullunud auto tekitatud kahju oleks piiratud.

Õige vastus oleks tehisintellekti juhitav ettevõte. See suudaks analüüsida inimesest paremini turgu, kaubelda kiirelt ja suurte mahtudega, olla armutu tööprotsessi, õigusruumi ja rahavoo optimeerija jne. Õigemini paluvadki neid ülesandeid juba täna juhid oma arvutitel teha, jättes otsustamise endale. Kuid kujuta inimese asemel ette nutikalt uute firmade asutamisega võrke punuvat tehisintellektipõhist tegelast, kelle peamiseks ülesandeks on sarnaselt malemängule võita kõiki, sealhulgas maksuametit ja maksimeerida oma kasumit. Nüüd püüa välja mõelda, milline sotsiaalne rühm oleks huvitatud sellisest firmajuhist kõige rohkem.

Los Angeleses Califonia ülikooli õigusinstituudi teadlase Lynn Lopucki arvates leiaks tehisintellekt esmalt täismahus tööd kriminaalses ettevõtluses. Seal oleks selle efekt võrreldes tavaettevõtlusega veelgi suurem. Enamikes riikides võib alustada juba täna. Seadused lubavad loovutada juriidilise isiku juhtimise algoritmile.

Kurikuulus Panama paberite leke peegeldab kehtivate seaduste võimaldatavat mängu lugematute omandiõiguslike skeemidega, mille ainuke eesmärk on varasid varjata, muuta seaduslikuks kuritegelikku tulu ja mõjutada poliitilisi protsesse. Kuna juba täna suudavad algoritmid teha juriidilist analüüsi ja lugeda läbi praktiliselt kõik õigusaktid, oleks taoliste kuritegelikult mõtlevate ettevõtete ühiskondi röövinud ja nende toimimist kahjustav mõju võrreldes Panama paberites paljastatud inimese nuputatud skeemidega oluliselt suurem.

Lynn Lopucki väidab rahvusvaheliste õigusaktide analüüsi najal, et taoliste tehisintellekti juhitud kuritegelike ettevõtete sünd on möödapääsmatu. Nendega võitlus oleks üliraske. Lisaks juba mainitud inimese võimekust ületavale tegutsemiskiirusele ettevõtete labürindis, oleks seaduse ees põgenedes tehisintellekti juhitud ettevõte tavaettevõttega võrreldes väga vastupidav töötajate lahkumise või arreteerimise suhtes. Kuna tehisintellekt teaks ise kõike, pole vahet, kui firma jääb ilma olulist infot omavatest liikmetest.

Samuti on täna kehtivate seaduste tõttu võimatu kedagi vastutusele võtta, sest firmat ei juhi inimene, vaid algoritm. Sellel on seaduslikud õigused, võime teostada tehinguid, sealhulgas inimestega, jäädes ise keerulise omandisasipuntra varjus anonüümseks. Pealegi puuduks algoritmi poolt juhitud ettevõtte nuhtlemiseks tähenduslik karistus.

Ainukeseks piiranguks taolise ettevõtte tegutsemisele oleks inimese püstitatud takistused. Sedagi kuniks tehisintellekt kogub tarkust, mida inimene ise teaduse kaudu edendab. Seejärel jääks hätta ka inimene. Haigusele sarnaselt põimuvad maailma majandusruumiga tehisintellekti juhitud ettevõtted nagu parasiidid, millest keegi jagu ei saa. Küll peab toitma neid pidevalt varadega. Õigemini kaaperdavad nad ise omale võõrast ressurssi.

Analüüsi autori Lynn Lopucki hinnangul juhtub nii hiljemalt aastal 2070. Kuid see ei tähenda rahulikku ootamist. Ainuke võimalus midagi taolise arengu ennet oleks täna. Tõenäoliselt see ei õnnestu. Rahvusvahelise õigusloome on praegu liiga keerukas ja puudub ka tahe selle muutmiseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".


ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: