Hawking suri oma kodus Cambridges.

"Me oleme sügavalt kurvastatud oma armastatud isa lahkumisest," kirjutasid Hawkingi lapsed Lucy, Robert ja Tim meediale edastatud teadaandes.

"Ta oli erakordne teadlane ja erakordne mees, kelle töö ja pärand jääb elama paljudeks aastateks," lisasid lapsed.

Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Oxfordis.

Hawking oli Paavsti Teaduste Akadeemia ja mitmete teiste tunnustatud teadusühingute liige ning aastatel 1979–2009 Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessor.

Teadusmaailmas sai Hawking kuulsaks oma katsetega lõimida omavahel mitmed alusfüüsika harud: gravitatsiooniteooria, kvantteooria, kosmoloogia, termodünaamika ja informatsiooniteooria.

1970. aastal näitas ta koos Roger Penrose'iga üldrelatiivsusteooriale toetudes, et universum sai algus lõputult tiheda ja väikese punktina – singulaarsusena. Tema mõni aasta hiljem avaldatud töö viitas, et ka mustad augud võivad Hawkingi kiirguse tõttu aeglaselt ära aurata. Selle tõestamisel õnnestus Hawkingil ühendada osaliselt üldrelatiivsus- ja kvantteooria.

Laiemale avalikkusele sai Hawking tuntuks oma populaarteaduslike töödega, kus arutles muu hulgas oma teooriate ja kosmoloogia üle. Hawkingi raamatute "Universum pähklikoores" ja "Aja lühilugu" tiraaž ulatus miljonite eksemplarideni.

Hawking põdes alates 1963. aastast amüotroofset lateraalskleroosi (ALS), mis põhjustas pea täieliku liikumisvõimetuse. Hawking ei saanud ise rääkida, mistõttu kasutas ta enda väljendamiseks kõnesüntesaatorit.

Hawking alustas 2015. aastal kõigi aegade ulatuslikumat projekti mõistusliku elu otsimiseks universumis. Kümnele aastale plaanitud 143 miljoni eurose eelarvega projekt, mida toetab Silicon Valley ettevõtja Juri Milner, on seni kõige ulatuslikum ja intensiivsem teadusuuring maaväliste intelligentse elu märkide otsimiseks. Milner ja Hawking juhtisid ühtlasi teadlaste rühma "Breakthrough Starshot", mis töötab ambitsioonika uurimisprogrammi kallal eesmärgiga luua ülikompaktsete ja ülikergete kosmoselaevade ehk "nanosõidukite" laevastik.

Oma elu viimastel aastatel hoiatas Stephen Hawking inimkonda korduvalt liigse energiatarbimise, kliimamuutuste, tuumarelvade, liiga targa tehisintellekti loomise ja tulnukatega kontakti otsimise eest.

Füüsik Andi Hektor rääkis "Ringvaatele", mida Hawkingu surm teadlaskonnale tähendab. Ta märkis muu hulgas, et Hawking polnud mitte teadusmaailma, vaid ka teaduse populariseerimise superstaar.