Tehisintellekt tõotab muuta inimkonda rohkem kui tule või elektri kasutuselevõtt ({{commentsTotal}})

Arvutid on muutunud inimeste matkimises sedavõrd osavaks, et on tekitanud tehisintellekti buumi.
Arvutid on muutunud inimeste matkimises sedavõrd osavaks, et on tekitanud tehisintellekti buumi. Autor/allikas: cns4fn.org

Ajaloolise kogemuse põhjal tabavad tulevikutehnoloogiate mõjudega tegelemist vältivaid riike muutused kõige rängemalt. Seega peab oskama muutusi lihtsalt võimalikut hästi ära kasutada, olgu selleks tuli, elekter või tehisintellekt, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Inimkonda enim mõjutanud tegurite valimine on põnev mõtteharjutus, kuna aitab vaadata juhtunule teatud mõttes jumalikust perspektiivist. Saad ise otsustada, mis on inimese kulgu oluliselt kujundanud. See ei pea olema lõplik tõde. Küll aga peaks sobituma arvaja maailmapildiga.

Samas oleks hea teada, mida teised arvavad ja kas on midagi, milles vähemalt enamus nõustuvad. Sellest on omakorda kasu maailmapildi arenemisele loodetavasti tõesemas suunas. Tagasivaatega võrreldes oleks järgmise olulise teguri äraarvamine paju praktilisema väärtusega, kuna saaksime sellega edaspidi arvestada. Mis see võiks olla? Ja kas minevikust on midagi õppida?

Enamasti märgitakse tule kasutuselevõttu esimese põhimõttelise sammuga teel kaasaegse inimese poole. Tulel oli muu hulgas oluline mõju ürgse esivanema seedimisele. Toores toit, eriti taimne materjal, on raskesti seeditav. Seetõttu jäävad osa toitaineid kättesaamatuks. Tule abil sai kehaväliselt kuumtöötlemisega toidu seeditavust ja seega toiteväärtust parandada.

Võimalik, et tule kasutamine toidu valmistamisel oli ajendiks perekonna kui sotsiaalse alglüli ja seotud tööjaotuse kujunemisel. Keegi hoidis tuld ja hoolitses toidu ning laste eest. Koos toidu toiteväärtuse kasvuga sündis ja kasvas üles rohkem lapsi. Kellegi ülesandeks kujunes toidu hankimine ja oma pesakonna kaitsmine.

Koos söödava materjali pehmenemisega muutusid hambumine ja neelu osa. Seetõttu arenes hääle kasutamine ehk ümber öelduna kasvas suhtluse infotihedus. Selle kasulikkus langes kokku kogukonna suurenemisega, kasvatades ühtlasi koormust ajule, mis vajas apla koena paremat toitu ehk energiat ja ehitusmaterjali.

Teise inimlugu oluliselt kujundanud teguri osas nõustutakse tavaliselt elektri kasutuselevõtmises. Nagu toidugi puhul, on sellegi sammu tegelikuks sisuks kontrolli paranemine energia ja muu vajaliku ressursi kasutamise üle. Soojusenergiat on üpris raske juhtida, sest sellest umbes neli viiendikku ei taha tööd teha ja läheb kaduma, nagu objektilt minema hiilivad töölised. Elektri puhul on tõhusus kordades parem, mistõttu õnnestus inimestel panna tegema tööd lugematud mootorid.

Lühikese ajaga kasvas tarbitavate hüvede maht inimeste vajadusest ja tarbimise võimest suuremaks. See põhjustas kasinuses arenenud liigile tänaseni kestvaid kultuurišokke, milles trumpavad ülekaalu probleemid alatoitumise hädasid, alalõpmata valmistutakse viimaseks suureks sõjaks jne.

Külluse keskel on ühe huvitava sümptomina hakanud kaduma perekonna kui sotsiaalse alglüli olemus. Toitu ehk energiat, meelehead ja turvalisust pakub perekonna asemel pigem osalemine töökollektiivis. Sünnitamise edasilükkumine ja iibe langus vihjavad lastele kui tööprotsessi segavatele teguritele. Nende bioloogiline tagamõte ähmastub.

Töö seostub eeskätt rahaga, mis omakorda võimaldab veelgi täpsemat kontrolli energiaressursi üle. Rahaga saab ju tööd kokku hoida ja hankida peaaegu kõike. Ühtlasi kasvab trend asendada reaalsed sotsiaalsed kontaktid aja- ning rahatõhusamate virtuaalsete kogukondade liikmelisusega.

Seega paistab, et tulest ning elektrist piisas jõudmaks ahvielust tänapäeva. Aga kuidas edasi? Ja kelle arvamust uskuda? Miks mitte Google'i peadirektor Sundar Pichaid, kelle värske arvamuse järgi on inimkonnale tulest ja elektrist veelgi kapitaalsem mõju tehisintellektil. Tegemist on pikemast intervjuust meediasse levinud osaga, milles ta nõustus, et põhjust on ka muretsemiseks.

Paljud kriitilised murekohad on õigustatud. Tehisintellekti võimalikesse mõjudesse peab suhtuma tõsiselt järele mõeldes, tõdes maailmas juhtiva tehisintellekti rakendusi arendava ettevõtte juht. Samas ei saa tehnilist arengut blokeerida. Sellest tulenevalt lisas ta, et ajaloolise kogemuse põhjal tabavad tulevikutehnoloogiate mõjudega tegelemist vältivaid riike muutused kõige rängemalt. Muutusi peab oskama kasutada.

Aju tööks on teha kolba pimeduses elu jaoks otstarbekaid otsuseid, analüüsides sinna jõudnud väliste signaalide põhjal informatsiooni. Teadupärast ilmusid ainult inimese pähe mõtted tule ja elektri kasutamisest, mis avasid läbi parema toidu ja keskkonna kujundamise võimekuse meie aju kogu potentsiaali. Aju abil inimene arenes ülejäänud elu vormide kõrval edukaimaks. Huvitav, miks jõudis see sama aju nüüd tehisaju mõteteni?

Sunadar Pichai arvamuse täistekst jõuab alanud nädala lõpuks avalikkuse ette. Tõenäoliselt lisab see alanud aruteludesse hoogu ja arvatavasti stimuleerib mõttevahetusi AI oodatava tohutu mõju olemuse teemadel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: