Võimalik, et inimeste maailmas teisiti ei saa ja hea algus ning sellele järgnenud edu korjavad tee peal sedavõrd palju kurjust, et lõppu kajastab solvunute, pettunute ja muidu pahaste vihakoori rahulolev parastamine. Võimalik, et sellisest saatuse poolt määratud teest ei päästa ükski krutsifiks. Isegi kui sellele on kirjutatud "Ära tee halba!".

Viimasest vihjest võib aimata, et jutt käib Google'ist. Olukord ei ole veel halb. Pigem võib märgata edu jätkumist ja majesteetlikku toretsemist. Ometi tasub tähelepanu pöörata väikestele märkidele, sest harvad haigused tabavad kandjat ilma hoiatusteta. Samuti võib kogunenud tähelepanekuid vaadata kui kihlvedude ainest, kas ja kuivõrd tänased märgid seda suurt tegelast ähvardavad.

Lõppevast nädalast leiab kaks iseseisvat lugu Google'i varjatumast elust. Uue aasta alguse juurde kuuluvad lõppenud aastat kajastavad kokkuvõtted. Ühest sellisest selgub, kui palju kulutasid erinevad ettevõtted raha Washingtoni poliitikute mõjutamisele, õlitamisele või määrimisele ehk lobitööle.

Viimase 20 aasta jooksul alates taolise raha kasutamise registreerimise algusest on suurimate panustajate sekka kuulunud igasuguseid poliitika abil äri edendamisest huvitatud firmasid. Üllataval kombel pole aga seda edetabelit juhtinud kunagi ükski tehnoloogiaettevõte. Seda hoolimata tehnoloogia olulisest mõjust riigi majandusele ja selle kaudu poliitikatele.

Google tegi siin ajalugu ja oli eelmisel aastal poliitilises massaažis suurima palsamipudeliga tegelane. Lisaks poliitilise ajaloo tippmargile ületas firma ka oma enda senist rekordit, jagades USA Kongressile, Valgele Majale ja erinevatele ametkondadele üle 18 miljoni dollari. Vahest oli see aasta erandlik või märgiline, sest oma panuseid kasvatasid ka Facebook, Amazon ja Apple. Neljakesi võidsid nad poliitilist masinavärki umbes 50 miljoni dollariga.

Poliitikaga põimumist võib pidada paratamatuks. Teisalt sarnanebki just see saatuse kulg kasvõi vanaduse toodud haiguste vältimatusega, mille kohta keegi ei ütle midagi head. Siit siis küsimus, kas seda suurt ja toredat firmat võib juba vaadata ettevaatlikult kurva kaastundega. Võimalik, et Google pole enam see, milleks oleme harjunud seda pidama.

Siit jõuame teise näite juurde. Selle sisuks on pikka aega Google'is töötanud ja sealt hiljuti lahkunud mehe Steve Yegge pajatus. Kui ta kuraditosina aasta eest seal tööle asus, pidas ta seda oma viimaseks töökohaks, millest lahkub surnuna. See oli maailma parim töökoht. Surma põhjustena ei näe ta töökoormust, vaid pigem võimalust näiteks lämbuda hingetorru tõmmatud tüki šokolaadi küpsise kätte mõnes küllusliku sisemaailmaga peakorteri toitlustuskohtadest. Loomulikult on see nali, mis joonib alla Steve soovi siduda selle toreda ettevõttega end elu lõpuni.

Meelemuutuse põhjustena kirjeldab ta nelja tegurit. Neist viimaseks on Google'i orientatsioonimuutus kliendilt konkurentidele. Steve'i arvates on firma fookuseks üha enam konkurentide teenuste kopeerimine ja seejärel nendega võistlemine, sealhulgas poliitiliselt. Protsess on arenenud pikema perioodi jooksul, ega seostu kuidagi vaid lõppenud aastaga.

Ta nimetab sotsiaalmeediat, pilveteenuseid, nutika kodu seadmeid ja personaalseid assistente, milledele on kõigi puhul olemas konkurentide varasem eeskuju. Seda trendi peab ta oma pettumustest kõige suuremaks. Tagantpoolt jätkates on kolmandal kohal ülbus. See on omalaadne tagasihoidlike nutikate inimeste varal kujunenud konsolideeritud „meie“ üleolevus, millega saab summutada vaidlusi ja nõuda endale autoritaarset lugupidamist.

Siit jõuab Steve tagasi mainitud politiseerumiseni. Temagi arvates on suure ettevõtte jaoks tegemist paratamatu arenguga, ent vähemalt tema ei pea sellega nõustuma. Pealegi kajastub see firma muutuvate väärtuste kaudu selle sisemaailmas.

Selle üheks väljenduseks ja kõiki kolme etteheidetud pattu siduvaks on Google'i muutumine konservatiivseks ja sellest tulenevalt ebauuenduslikuks. Steve'i arvates on kadunud ettevõttest innovatsioon koos võimega seda teha, sest firma tegeleb üha rohkem juba olemasoleva kaitsmisega ega julge enam tõsiselt riskialti leiutamises kaasa lüüa.

Paljud huvilised on vahest isegi märganud, et sarnaseid sõnumeid seostub üha enam ka Apple'i ja Facebookiga, Microsoftist või kunagi imelisest Nokiast rääkimata. Kurva alatooniga loo võib lõpetada optimistliku üleskutsega püüda ära tunda, kes võiks olla järgmine suur ja samas helge tehnoloogiaettevõte. Vähemalt natukesekski ajaks, sest tedagi ootab üha kurjemaks muutuv Google.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.