Alanud aastaks ennustati muu hulgas sotsiaalse surve kasvu suurte internetifirmade suhtes, kelle ärist tulenevad valikud satuvad üha suuremasse vastuollu inimeste heaolu huvidega. Lihtsamalt öeldes on mõned firmad kasvanud liiga suureks inimeste nõrkuste arvel ja kasvab mure nõrkuse pöördumatust süvenemisest.

Davoses toimunud majandusfoorumil said sakutada mitmed seni rikkalikku lugupidamist nautinud IT-suurettevõtted nagu Google, Facebook, Twitter ja Apple. Hoogu koguvaks hurjutamise teemaks on nende firmade soov tekitada toodete kasutajates sõltuvust ja nende kasutamise lõpetamise raskendamist. Seetõttu kannatavad lisaks inimestele innovatsioon, uute firmade lisandumine ning senised edukad triivivad monopoli karidele.

Kasvava kriitikalaine näitena sobib suurinvestor Georg Sorose arvamus. Talle ei saa tehnoloogiapõlglikkust ette heita, sest ta on valdkonda aastakümneid rahastanud ja omab märkimisväärses koguses kriitika alla sattunute aktsiaid. Seda huvitavam on mehe sõnavalik, mille tõttu tõmbasid ilmselt mitmed õhtusöögi ajal kurku koogitükke.

Soros iseloomustas esinedes suuri IT-ettevõtteid nagu Google ja Facebook „nuhtlusena“, mis sarnanevad üha enam omaaegsetele varakapitalistlikele monopolistidele. Ta võrdles neid kaevandus- ja naftakompaniidega selle erinevusega, et uue ajastu monopolistid reostavad looduskeskkonna asemel sotsiaalset keskkonda.

Seejuures käituvad nad Sorose hinnangul printsiibitult ja ahnelt, olles valmis hülgama oma algupäraseid põhimõtteid, kui vaid saaks võimaluse siseneda mõne autoritaarse riigi turule. Muutuse põhjuseks on kasvavad raskused uute klientide lisamisel ja samaaegne vajadus rahuldada investorite rahaisu. See sunnib tegema varasemast küünilisemaid valikuid. Näiteks aidates oma võimsa masinavärgiga kaasa vabadust piirava totaalse jälitusriigi arengule.

Lisaks võrdles ta nimetatud ettevõtteid kasiinodega, nende teadlike püüete tõttu arendada kasutajates sõltuvust. Viimast tunnistasid aastavahetuse paiku ka Facebooki endised juhtivtöötajad, tõdedes samuti, et nende toonane eesmärk oli leiutada viise, millega arendada kasutajates sõltuvust, et nad püsiksid teenuse juures. Toona pidasid nad seda õigeks, sest firma oli suhteliselt väike. Praeguse paari miljardi kasutaja puhul on samal tegevusel aga palju tõsisemad sotsiaalsed tagajärjed.

Samasse teemasse sobib veel Apple'i juhi Tim Cooki nädalapäevad tagasi Inglismaal avaldatud mõte, et oma vennapoega ta sotsiaalmeediasse ei lubaks. Soros polnud ainuke suurte IT-hiidude kriitik. Tööjõu vahendamisega tegeleva Salesforce'i juht Marc Benioff soovitas kasutada Facebooki juures kohustuslikku ohumärki analoogselt sigaretipakkidel ettenähtule. Sorose muresõnumi juurde tagasi tulles heitis investor sotsiaalmeedia omanikele ette, et nende toodete tulemusel loovutavad kasutajad endale märkamatult iseseisvuse. Nad kaotavad kontrolli oma elu üle, seda eriti lapsed ja noored.

Natukene üllatavalt jõuab avalikkuse teadvusesse tehnoloogiasektori tuntud tegelaste mure. Alanud diskussiooni võinuks tunduvalt varem alustada laste heaolu eest hoolitsemist igapäevatööna tegevate õpetajate, teadlaste, psühholoogide, arstide ja sotsiaaltöötajate sõnumite edastamist. Paraku on nende jutt kaasaegses meediaruumis vähem märgatav. Näiteks on juba kaheksa aastat tegutsenud üle maailma vastavaid spetsialiste koondav organisatsioon, mille algupäraseks eesmärgiks on hoolitseda, et lapsepõlv oleks kaubanduslikkusest vaba eluperiood.

Vaieldamatult raske väljakutse. Vahest saab see nüüd tänu kriitilise meelestatuse soodsale momendile suuremat tähelepanu, kui organisatsiooni enam kui sada spetsialisti kirjutasid Facebooki juhile avaliku kirja (pdf). Selles palutakse Mark Zukerbergi, et ta loobuks uuest nn laste Messengerist. Sellest paistvat läbi vastutustundetu katse julgustada alla 13-aastaseid Facebooki kasutama.

Kirja autorid juhivad tähelepanu tänaseks kogunenud arvukatele tõenditele digitaalsete seadmete ja sotsiaalmeedia massilise kasutamise kahjulikkusest laste arengule ja nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele. Lastel ja noortel puuduv piisav küpsus ohutult orienteerumaks online-keskkonna sotsiaalsete suhete keerukuses mis osutub raskeks isegi paljude vanemate kasutajate puhul.

Saab näha, kas ja kuidas börsifirmad tahavad ja suudavad end muuta, või kasutavad rammu sammudeks millega teenuste kasutajad veelgi enam omale allutada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.