Vastavalt aasta alguses tehtud ennnustusele tehnoloogiavastase laine tõusust algas USA-s üleriiklik ehk sealses kõnepruugis – riiklik kampaania „Tõde tehnoloogiast“. Ettevõtmise sisuks on pöörata avalikkuse tähelepanu nimekate IT-toodetena pakutavate tehnoloogiate kasutamisega kaasnevale kahjule ja seda eriti laste seas. Näitlikus süüpingis istuvad teiste seas noorte vaimse tervise ja intellektuaalse iseseisvuse ohustajatena Google'ile kuuluv Youtube ning Facebook ja Snapchat.

Kogenud vaatlejate hinnangul meenutab kampaania aastatetagust suitsetamise vastast võitlust. Toona levitati hoiatavaid sõnumeid suitsetamisega kaasnevast riskist tervisele ja elule. Neid omakorda võimendati tubakatoodetega äritsevate ettevõtete ette laibakottide kuhjamise aktsioonidega. Kuid põhifookus oli tegelikult mujal. Suitsetamisäri ja infotehnoloogiateenuste ohu ühenduslüliks on hoopiski nende sisse kavandatud sõltuvus.

Uue kampaania korraldajad tuletavad meelde, et toonagi ei paljastatud niivõrd suitsetamise terviseriske, kuivõrd avalikustati, kuidas püüdsid sigarettide valmistajad reklaamide ja avaliku arvamuse kujundamise läbi kultiveerida kasutajates nii bioloogilist kui ka sotsiaalset sõltuvust. Seejärel polnud vaja koolitatud suitsetajale enam toodet reklaamida. Võimalike tervisekahjudega maadlemine jäi edaspidi suitsetaja enda taagaks.

Uue programmi kriitikute arvates on tehnoloogiasõltuvus suitsetamisega võrreldes oluliselt nüansirohkem ja kahju mitmetahulisem. Seetõttu võib osutuda tubakavastase kampaania mudel ekslikuks. Näiteks pole erinevalt nikotiini põhjustatud füüsilisest sõltuvusest sõltuvust tehnoloogiast määratletud meditsiinilise probleemina. Selle sõnaühendiga märgitakse pigem murede rohket nähtust. Selle üheks ilminguks on peaaegu kõigi lastevanemate meelehärm laste ja mõnikord endagi elust ja mõttemaailmast internetti ja nutiseadmetesse jäetud energia, aja ja tervise pärast.

Tegemist on paradoksiga. Lisaks suure osa inimeste kasvõi episoodilisele enesekriitilisele hinnangule leidub maailmast arvukalt hoiatavaid analüüse populaarsete veebiteenuste kasutamisega seotud meelehärmist, ängist, kaotatud tervisest ja isegi enesetappudest. Sellest hoolimata jätkatakse vanas vaimus või isegi hoogsamalt. Kasutajaid tuleb teenustele pidevalt juurde.

Ajal kui lapsevanemate seas levib põhjendamatu vaktsiinihirm, kasvab kriitiliste hoiatuste kiuste nutitelefoniga väikelaste armee. USA andmetel omas seitsme aasta eest oma telefoni vähem kui üks protsent alla kaheksa-aastastest lastest. Tänaseks on telefon 42 protsendil rüblikutest.

Võimalik, et telefon on paljudel juhtudel vanema asendaja, kuigi ema-isa seda nii ei näe. Nad räägivad turvalisusest. Teadmisest, et lapsega saab alati ühendust. Kuid milleks peaks lapsega telefoni teel vestlema, kui mitte ise eemal olles? Võimalik, et tormiseks muutunud elulaadi põlvkonna lapsed triivivad sotsiaalsete kontaktide vajaduse näljas alateadlikult tehniliste asendusemade poole.

Loomulikult ei ole kõik must-valge. Iga nutika seadmega kaasneb ka midagi kaasaegselt kasulikku. Paraku kipub inimene tõendeid valima vastavalt oma vajadustele. Sestap rajataksegi ostuotsused heade omaduste selektsioonile, lastes probleemidel vabatahtlikus pimeduses kasvada. Kuna puud ise metsa ei näe, oli vaid aja küsimus, millal kasvab lõhe tegelikkusega sedavõrd suureks, et suurt pilti nägev riik on sunnitud alustama tehnoloogiajoovastust kainestava kampaaniaga.

Lisaks riigile on sama pilti märganud mitmed tööks strateegiliselt mõtlevad ettevõtjad. Mainimist väärivad aasta algusesse jäänud intervjuud endiste Facebooki, Apple jt ettevõtete juhtivate töötajatega, kes piiravad oma lastel nende enda arendatud tehnoloogia kasutamist. Üllatavalt nõuavad ka Apple'i suurinvestorid ettevõttelt suuremat vastutust, et arvestada nende toodete ja teenustega seonduva ohuga.

Seejuures paistab seostuvat nende mure siiralt laste kaitsmise, mitte firma aktsiaväärtust ohustavate võimalike tulevaste skandaalidega. Kuigi pragmaatiliselt võttes on ka see põhjus, miks peaks tehnoloogia kasutamise puhul arvestama klientide ohutuse ja heaoluga. Isegi suurinvestor George Soros vihjas hiljuti, et kavatseb üha suurema osa oma varadest pühendada suurte IT-ettevõtetega kriitilise dialoogi edendamisele.

Vahest oskab mõni tundlikuma sotsiaalse närviga inimene tajuda kirjeldatud muutuste tuulte kohinas uue moeka liikumise algust?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".