Malbe sotsiaalvõrgustik muudeti türanne teenindavaks poliitiliseks relvaks ({{commentsTotal}})

Inimese kohta annab rohkelt infot iga Facebooki jäetud like.
Inimese kohta annab rohkelt infot iga Facebooki jäetud like. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Facebook oli sunnitud tunnistama, et laskis sotsiaalvõrgustikust välja imeda 270 000 vabatahtliku andmete asemel andmeid umbes 50 miljoni kasutaja kohta. Neid omakorda kasutati valijate tahte manipuleerimiseks kasutatava tööriista loomiseks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Lapsena paarikümne aasta eest perega Moldaaviast USA-sse emigreerunud Aleksander Kogan õppis California ja Hong-Kongi ülikoolides ning jõudis lõpuks lektorina tööle tunnustatud Cambridge'i ülikooli psühholoogia osakonda. Seal on aastakümneid uuritud nn viit suurt isikuomadust avatusest, meelekindlusest, ekstravertsuse, koostöövalmiduse ja neurootilisuseni ning nende hindamise võimalusi ehk psühhomeetriat. Enamusel on mingi kokkupuude isikuomaduste testidega, kasvõi põnevusest iseenda kohta midagi teada saada.

Leidub neidki, kes tahavad teiste kohta midagi teada saada, näiteks vaimse tervise küsimustes. Mõistagi tahaks inimeste käitumist mõista ja mõjutada turundajad. Kaupade reklaam on põhjus, miks saame tasuta kasutada enamust internetid pakutavaid teenuseid. Teenuste kasutajates nähakse ostjaid, kes muudetakse ise kaubaks, mille käitumist mõistes müüakse neid reklaamiandjatele. Valdkonnas liikuva rahaga kasvatatakse uue ajastu IT-miljardäre. Oma osa saavad inimeste käitumist uurivad teadlased.

Cambridge'i ülikooli psühhomeetria keskuses uuris Poolast pärit doktorant Michal Kosinski, kas inimesi saaks iseloomustada internetti jäetud andmete põhjal. Toona oli Facebook veel väike ja kogus kasutajaid. Koos kaasdoktorandi David Stillwelliga õnnestus Kosinskil uurida Facebooki kasutajatele loodud isikuomaduste testi abil seoseid teenuse kasutamise kohta käivate andmetega.

Selgusid üllatavad seosed. Näiteks sisaldas teatud kosmeetika kaubamärkide, muusikute, maiustuste jmt like'imine infot inimeste rassilisest kuuluvusest, religioossest sättumusest, seksuaalsest orientatsioonist, intelligentsusest, isegi selle kohta, kas isiku vanemad olid lahutatud jne.

Nahavärvi võis 95-protsendise täpsusega ära arvata kasutaja poolt maha jäetud 68 meeldimisest. 70 like'ist piisas, et uurijad said inimesest rohkem teada, kui teadsid tema sõbrad. 150 meeldimise põhjal teati juba rohkem kui indiviidi üleskasvatanud vanemad ja 300 like'i analüüs avas saladusi, mida ei teadnud isegi elukaaslane.

Aastal 2012 avalikkusega jagatud töö tulemustes mainiti kirjeldatule lisaks tugevaid seoseid kasutajate Facebooki ülalpidamise ja nende poliitiliste hoiakute vahel. Mõni päev hiljem muutis Facebook kasutajate eelistuste seadetes like'imised vaikimisi privaatseteks. Firmale hakkas ilmselt tasapisi koitma, et nad olid sünnitanud midagi Frankensteini sarnast, kellega võitlus on alles ees.

Nüüd oleme vist seda tunnistamas. Enne seda veel korra pilk tagasi ajalukku aastasse 2014, kui mainitud Aleksander Kogan ilmus Kosinski ja Stillwelli juurde ning pakkus koostööd ettevõttega, mis olevat meeste uuringu tulemustest väga huvitatud. Kosinski sai teada, et koostööd pakkuva Strategic Communication Laboratories teenuseks oli valimiste juhtimine ja mõjutamine.

Sellest piisas, et teadlased muutuksid ettevaatlikuks. Muu hulgas selgitasid nad välja, et Kogan oli loonud nende meetodit kasutades firma, mille alt püüdis analoogseid andmeid kogudes raha teenida. Pärast ülikoolis lahvatanud pahandust siirdus Kogan tööle Singapuri. Ent ta ei läinud pagulusse, vaid asus pakkuma teenust strateegilise kommunikatsiooni labori allüksusele nimega Cambridge Analytica.

Seoses võitjate poole nõuandvale rollile Ühendkningriigi Brexiti ja USA-s president Trumpi valimistega sai firma nimi tuntuks ja sai kurikuulsa varjundi. Küll aga eitas Facebook nii avalikkusele kui ka Kongressi komisjonidele oma rolli juhtunus. Paraku peavad kõik arvestama infoajastu leketega.

Tänu Cambridge Analytica ühe juhtiva töötaja süümepiinadele sai avalikkus teada, et mainitud Aleksandr Kogan oli Facebooki kasutajatele isikuomaduste testi vahendades imenud 270 000 vabatahtlikult andmeid loovutanu asemel tolmuimejana sotsiaalvõrgustikust andmeid umbes 50 miljoni kasutaja kohta. Neid kasutas ta siis valijate tahte manipuleerimiseks kasutatava tööriista loomiseks.

Lõppenud nädala reedel oli sunnitud Facebook tunnistama juhtunut avalikkusele ja peatas analüüsifirmaga koostöö. Kardetavalt on džinn juba pudelist väljas. Sotsiaalmeediat ohustab nii poliitilise manipuleerija kui ka inimeste vaba tahte kahjustaja maine. Juba on esitatud esimene kohtuvaie, milles tahab Facebooki kasutaja teada, mida on tema kohta välja selgitatud ja kas seejärel talle suunatud infoga on võidud mõjutada tema valikuid eelmistel USA presidendivalimistel.

Arvestades, et tegemist on Ühendkuningriigi ettevõttega, oleks tegemist võõra riigi valimistesse sekkumise näol kaunis ränga pahandusega. Lisaks on lühikese ajaga selgunud Cambridge Analytica kahtlased sidemed Venemaaga, mis avab nii USA kui ka Ühendkuningriigi ja paljude demokraatlike riikide suveräänsuse temaatikas veel ühe valusa haava.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: