Inimest ohustavad mitmesugused sõltuvused. Sõltuvust iseloomustatakse tegevusena, millega kaasnev meelehea ajendab seda üha uuesti kordama, hoolimata kahjulikest tagajärgedest. Teatakse sõltuvust nikotiinist, alkoholist, valuvaigistitest ja mitmesugustest psühhotroopsetest ainetest. Õnneks esinevad need sõltuvused väiksemal osal inimkonnast. Vähem ollakse teadlikud praktiliselt kogu inimkonnal esinevast ja ohtudega seotud sõltuvusest. Selleks on teise inimese arvamus.

Tasub vaid vaadata, mis juhtus pärast 2004. aastat, kui tekkis võimalus avaldada teiste kohta peaasjalikult positiivset arvamust, sealhulgas tihti täiesti võõrale inimesele. Sõltumata sellest, kas see oli tuttav või võõras, muutus ka positiivse arvamuse esitaja ise hetkest väärtuslikumaks – isegi usutavamaks. Mitte kunagi varem pole olnud inimmassidel võimalust sukelduda sedavõrd külluslikku ja samas kriitikavabade like'ide vormis positiivsete arvamuste ookeani. Kes kord oli sümpaatiameres rüpelnud, jäi peaaegu alati sellesse õnneliku korgikesena loksuma.

Oleme headest arvamustest sõltuvuses, sest sotsiaalse loomana näeme ennast teiste liikmete peegelduste kaudu. Sotsiaalvõrgustiku populaarsuse kasv on rajatud suures osas sõltuvusele teiste inimeste arvamustest. Ühtlasi teame, kui haavatavad ollakse negatiivsete sõnumite suhtes. See on ka arvatav põhjus, miks on keeldunud Facebook aastaid kriitikat sisaldava mittemeeldimise nupu loomisest. Inimesed on õelad ja võivad ära rikkuda kogu keskkonna meeleolu.

Aastaid hiljem antud intervjuudes on mitmed Facebooki asutajad rääkinud toonasest eesmärgist leiutada viise, millega arendada kasutajates sõltuvust, et nad püsiksid teenuse juures. Aastatel 2007–2011 kasutajate kasvu eest vastutava valdkonna asepresidendina töötanud Chamath Palihapitiya kahetses oma rolli töös, mille tulemus on vaesustanud inimeste käitumist ning õõnestanud nende suhtluse vundamenti.

Miljardärist internetiäri ettevõtja Marc Benioff võrdles Facebooki tubakafirmaga. Mitmed tuntud IT-figuurid tunnistasid, et piiravad oma laste juurdepääsu antud keskkonda. Teiste seas märkis Apple'i juht Tim Cook, et ka tema ei lubaks oma vennapoega sotsiaalmeediasse.

Arusaadavalt on teise inimese arvamusest sõltuvuse kõrval palju muid mehhanisme, millega hoitakse inimesi sotsiaalvõrgu teenuste juures. Samuti on teiste arvamus sõltuvuse efektiga võrreldes kordades rikkalikum ning sotsiaalselt vajalik fenomen. Huvi peaks äratama, kes või mis ja millist arvamust avaldab.

Rühm USA Penn State'i Ülikooli teadlaseid tutvustas uurimistöö tulemusi, milles võrreldi, kuidas mõjuvad inimestele liigikaaslase ja tehisintellektist eksperdi arvamused. Uuringusse kaasati 353 vabatahtlikku, kellele näidati veebiteenust, mis pakkus nõu, millise foto peaks ta lisama tööalase CV juurde. Uuritavatele öeldi, et pildi kohta avaldab arvamust tehisintellektist ekspertsüsteem või inimesest ekspert.

Lisaks öeldi, et oma hinnangu saavad anda veel antud keskkonda kasutavad inimesed rühmaarvamusena. Tehisintellekti puhul mainiti süsteemi päritoluna, kas see tuleb oma või võõrast riigist. Inimeste pakutud arvamuste juurde lisati, kas arvamuse tegija rahvuslik identiteet on vastajaga sama, võõras või teadmata päritolu. Loomulikult said uuritavad teada, kas arvamus pildist oli positiivne või negatiivne. Lõpuks pidi ta ju otsustama, mida teha ja kelle või mille nõu kuulda võtta.

Leiti, et tehisintellekti arvamus oli sama mõjus kui inimeste oma. Ent seda vaid juhul, kui arvamus oli positiivne. Kui arvuti kiitis pildi heaks, läks see arvamus valijale korda. Kui tehisintellekt pakkus, et pilt on kehv, usuti inimesest eksperdi positiivset arvamust. Juhul kui nii tehisintellekt kui inimesest ekspert olid pildi suhtes negatiivsel arvamusel, aga tundmatutest kasutajatest rühmaarvamus pildi heaks kiitis, kalduti uskuma hoopiski viimaseid.

Positiivse hinnangu mõju ei tule ilmselt ühismeedia ajastul enam kellelegi üllatusena. Olgu selle andjaks masin, ekspert või rühm võõraid, nende hea arvamus trumpab samade allikate negatiivset tagasisidet.

Ühtlasi paistab, et tehisintellektisüsteemi päritolu pole kuigi oluline. Vähemalt antud uuringus ei mõjutanud antud info otsuseid. Küll mõjus otsustamisele eksperdi rahvus. Isegi kui eksperdi arvamus oli pildi suhtes negatiivne, aga oli samast rahvusest, oli tema arvamusel võrreldes võõrastega suurem mõju.

Teadlased kavatsevad arvamuse mõjusust edasi uurida ja kontrollida, millist mõju võiks omada arvamuse esitaja sugu. Võib oletada, et vastassoo arvamusel on vähemalt pildi valimise otsustele mõju. Kuid pildi vahendatud mulje kõrval sisaldab elu kordades rohkem ja tõsisemaid valikukohti.

Seega valmistuge meid kiitvate masinate ajastu saabumisele. Sinu otsused on kellelegi kindlasti väärtuslikud.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".