Kristjan Port: masinad tungivad inimeste hingeelu sügavustesse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: ittybittiesforyou/Creative Commons

Inimestel kujuneb olulisemate asjadega isiklik suhe,näiteks töömehel oma truu tööriistaga. Nad mõtlevad asjadele hinge sisse. Nii oli vanasti. Nüüd hakkab olukord muutuma vastupidises suunas, kui uus tehnoloogia muutub üha personaalsemaks.

Igasugused seadmed on hakanud oma isandat üha paremini tundma ja mõistma. Kui viimaste aastate moodne mõte räägib „asjade internetist“, siis uuem nägemus heietab „minu internetist“, ingliskeeles „internet of me“. Nähtuse sisuks on omaniku kohta kogutavate andmete kuhjumine.

Asjade interneti eelduseks on püüdlus õpetada kõik eluks vajalikud objektid andmeid vahetama. Nii muudetakse andmeid koguvaks ja sidet pidavaks igapäevases kasutuses olev koduelektroonika kuni auto, riiete ja isegi WC sisustuseni välja. Infoajastu mantra on andmete kogumine. See oli ja on tehniline probleem, mida suudetakse üha paremini lahendada.

Nüüd seisame juba küsimuse ees, mida andmetega peale hakata? See tähendab, et uus probleem ei ole tehnoloogia suutlikkuses, vaid selle mõttekuses. Mõttekus on seotud peremehe vajadustega. Järelikult peab tehnoloogia teda hästi tundma. Seetõttu muutub tehnoloogia inimest uurivaks, isiklikuks ja intiimseks.

Uue tehnoloogilise laine puhul torkavad silma püüdlused anda inimesele nõu, mida süüa, kuidas treenida ja lapsi kasvatada või paremini magada. Uusi teemasid tuleb iga päevaga juurde. Arusaadavat tahab selline tehnoloogia omanikuga kaasas käia. Pange siis tähele, kuidas lähiajal hakkab osa tehnoloogiat ronima ümber randme, mõni poeb riietesse ja suur hulk koguneb telefoni. Mõned tükivad isegi naha alla. Kõik see muudab, kuidas kasutame internetti ja see hakkab omakorda kujundama internetti ennast.

Põgusa ülevaatena võime meenutada, et kui esimest korda internetiga kokku puutusime, oli see peamiselt infopalade ühendamise keskkond. Siis püüti inimesi ühendada. Seejärel teenis inforuum kliendisuhte vahendaja rolli. Üsna hiljuti räägiti juba veebist 2.0, milles sünnib interneti sisu inimeste loomest. See muutus peagi lõputuks pildivooks, mida sõpradele näidata ja nüüd teame internetti pigem sotsiaalsete mõttekatkete võrgustikuna.

Järgmine epohh sarnaneb kehavälise närvisüsteemina, sest ega need personaalsed seadmed üksi hakkama ei saa. Selleks jagavad, kombineerivad ja sünteesivad nad meilt kogutud andmeid ülejäänud personaalsete assistentide käest saaduga. Võimalik, et need muutuvad siis targemaks kui inimene, näiteks inimese iseloomuomaduste hindamises.

Suurbritannias, Cambridge Ülikoolis psühholoogiat õppinud Youyou Wu ja arvutiteadust õppinud Michal Kosinski vaatasid ulmefilmi „Temake“, milles armub filmi kangelane arvuti operatsioonisüsteemi, kuna see mõistis vaest meest paremini kui keegi teine. See tähendab, et paremini kui keegi teine inimene. Noored teadlased otsustasidki kontrollida, kas filmi juhtidee võib olla juba realiseerunud. Pikemalt katse sisusse süüvimata võib tõdeda, et pelgalt Facebooki like'ide omistamise mustri alusel õnnestus neil päris hästi oletada nimetu indiviidi sugu, rassiline kuuluvus, poliitilised eelistused ja isegi seksuaalne orientatsioon.

Kui uurijad palusid tuhandetele inimestel hinnata, kuidas võiks sõber vastata sajale elusfääri asjaolusid pärivale küsimusele, selgus, et kas siin piisas like’de omistamise mustri analüüsist. Tarkvara tundis võõrast inimest keskmiselt 15 protsendi võrra paremini kui reaalsed sõbrad.

Vähese info, aga see-eest suures hulgas andmete haldamisel oleme seadmetest kehvemad. Samas oskame analüüsida teistsuguseid vihjeid sõnade taga peituvast mõttest, intonatsioonist kuni näoilmeteni, mida on raske mõista jällegi masinatel. Tõenäoliselt meie võime vähemalt inimelu mõõtu perioodi sees enam ei arene, aga masinate oma pole õieti veel alustanud. Tõenäoliselt jätame keskkonda piiratud informatiivsusega jälgi ja ka masinate puhul tuleb inimese vajaduste mõistmisel kunagi piir ette.

Huvitav, kui me siis koos nutika seadega kunagi tulevikus vaatame ühte ja sama inimest, kas siis näeme teda ühe ja samana?

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: