Sotsiaalmeediaplatvormidel nagu Facebook, Youtube ja Twitter on erinevaid lubavusi. Hariduses tähendab lubavus keskkonna omadust, mis võimaldab seal teha teatud õpitegevusi. Näiteks võimaldab sotsiaalmeedia jagada digitaalseid õppematerjale, luua arutelugruppe ja anda ülesannetele jooksvalt tagasisidet.

Tartu Ülikooli pedagoogikateadlase Margus Pedaste sõnul pole Eesti õpetajad seni sotsiaalmeediat kuigi agaralt oma töös kasutanud. Ta toob näite uuringust, kuhu kutsuti osalema sotsiaalmeediat õppetööks kasutanud loodusainete õpetajaid. "Kahjuks ilmnes, et vähemalt uuringus osaleda soovivaid õpetajaid oli suhteliselt vähe. Samamoodi näitavad meie ühe varasema uuringu andmed - õpilased kasutavad sotsiaalmeediat väga sageli koolis tunni ajal suhtlemiseks, aga väga harva õppimiseks."

Ta toob teise näite sarnasest käimasolevast uuringust, kus loodusainete õpetajad samuti sotsiaalmeedia kasutamisega just ei hiilga. "Pigem rakendatakse traditsioonilisemaid esitlusele keskenduvaid lähenemisi, kui aktiivsele suhtlusele ja ühisõppele tuginevaid."

Eriolukord on pilti paratamatult muutnud. Kui teadlikkus erinevatest digitaalsetest võimalustest oli Pedaste sõnul õpetajatel olemas juba varem, siis nüüd on jõutud nende võimaluste omal käel proovimiseni. Ta loodab, et õpetajad mõistavad praegu katsetamise teel uute tehnoloogiate väärtust ning jäävad neid kasutama ka edaspidi.

Kahetine maine

Haridusteadlased ja huvigrupid on sotsiaalmeedia mõju suhtes eri meelt. Osalt nähakse sotsiaalmeedias head võimalust õppetööd õpilastele põnevamaks muuta. Teisalt viidatakse sotsiaalmeediasõltuvusele ja asjaolule, et sotsiaalmeedia kasutamine hajutab tähelepanu, viies lõpuks kehvemate õpitulemusteni.

Ühtlasi keskendutakse valdavas osas varasematest uurimustest pigem tudengitele ja sotsiaalmeediakasutusele kõrghariduses. Pedaste ja Wilson Ofotsu Otchie osutavad aga, et kõrghariduse kontekstis saadud tulemused ei pruugi keskkoolis kehtida. Keskkoolis on nimelt hoopis teistsugused õppekavad, -meetodid ja õppimise stiilid kui ülikoolis. Selgitamaks välja võimalusi, kuidas kooliõpetajad saaksid sotsiaalmeediat kui üht võimaliku õpperessurssi kasutada, tegid Pedaste ning Otchie ülevaateuuringu.

Nad analüüsisid seitset varem ilmunud temaatilist uurimust. Uurimused said välja valitud põhimõttel, et need 1) keskenduksid õppetööle sotsiaalmeedias; 2) tutvustaks sotsiaalmeedia kasutusvõimalusi; 3) keskenduks just keskkooliõpilastele või nende õpetajatele; 4) oleksid avaldatud inglise keeles; 5) oleksid avaldatud akadeemilises ajakirjas ning 6) annaks infot, kuidas sotsiaalmeedia kasutamine õppetöös õppimist mõjutab.

Sotsiaalmeedia seitse kasutusvõimalust

Ülevaateuuringus selgus, et sotsiaalmeediaplatvorme saaks õppetöös kasutada seitsmel viisil:

1) koostööks – olukorras, kus kaks või enam inimest töötaks sama eesmärgi nimel koos;

2) infovahetuseks – kahesuunaliseks teabevahetuseks;

3) vastastikmõjuks – vastastikkusteks tegevusteks ilma kindla ülesandeta;

4) info levitamiseks – ühesuunaliseks teabeedastuseks;

5) meelelahutuseks –tegevusteks, millel võib, aga ei pruugi olla eesmärk lahendada huvipakkuvat ülesannet;

6) õppimiseks ja õpetamiseks – teadmiste omandamiseks õpetamisel ning õpperessursside nagu raamatud, kaardid, videod, fotod, uudised jagamisel;

7) sotsialiseerumiseks –  erinevatel eesmärkidel suhtlusvõrgustike ehitamiseks.

Samuti selgus, et neist seitsmest võimalusest kasutavad õpetajad ja õpilased õppetöös järjekindlalt vaid kolme: vastastikmõju, info levitamist ja infovahetust. Varasemadki uuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia hõlbustab õppetööd, sest võimaldab infovahetust ja rühmaarutelusid. Vastastikmõju on aga samuti üks tõhusa õppetöö eeldus.

Neid lubavusi kasutades saavad õpetajad oma tööd õppetundide ajal tõhusamalt teha. Õpilased saavad samas sotsiaalmeedias pidada virtuaalseid rühmarutelusid, mis toetavad nende õppetöö mitmekesisust. Rühmaaruteludes saavad õpilased kodutööde üle arutleda, aineteemade teadmisi jagada ning pääseda paremini ligi õppematerjalidele. Kokku aitab see neis õppimise vastu rohkem huvi tekitada.

Pedaste sõnul nähakse tänapäevastes käsitlustes õppimist sotsiaalse protsessina. "Õpimotivatsioon tekib õppijate kogukonnas ja õppimisel peetakse oluliseks seda, mis on selle kogukonna poolt väärtustatud," ütleb ta. "Samuti võimaldab selline ühisõpe erinevate ideede nähtavaks muutmist ja seejärel tagasisidestamist. Nii võiks sotsiaalmeedia senisest palju enam saada just aktiivseks õppimise teemal suhtlemise paltvormiks."

Õppimiseks ja õpetamiseks kasutatakse sotsiaalmeediat paraku suhteliselt harva. Õpilased ja õpetajad võivad sotsiaalmeediat küll argiselt kasutada, kuid neil puudub oskus teha seda sihipäraselt. Näiteks ei osata töödelda teksti, pilte või videot. See võib vähendada motivatsiooni ja enesekindlust sotsiaalmeedia kasutamisel õppevahendina.

Veel üks sotsiaalmeedia rakendamata potentsiaal on Pedaste sõnul selle emotsionaalne väärtus. "Sotsiaalmeedia võimaldab väljendada enda positiivseid emotsioone ja anda kaasõppijatele või õpetajal õpilastele positiivset emotsionaalset tagasisidet, kasutades näiteks juba sotsiaalmeediasse sisse ehitatud märgisüsteeme – emotikone," seletab ta.

Suhtlemine või aineteadmised?

Ilmnes veel, et sotsiaalmeediat on õppetöös kasutatud rohkem suhtlusoskuste arendamiseks ja vähem aineteadmise omandamiseks. Paljud õpetajad näevad sotsiaalmeediat ennekõike suhtluskeskkonnana, mistap pole nad soovinud seda põhjalikumalt tundma õppida, ammugi siis oma töös rakendada. Siin võib peituda ka põhjus, miks sotsiaalmeedia kasutus on osades koolides keelatud. Omakorda võib see aga seletada, miks on sotsiaalmeediakasutust kooliõpetajate töös nii vähe uuritud.

Pedaste ja Otchie soovitavad siinkohal mõtteviisi muuta ning julgustavad õpetajaid sotsiaalmeediaplatvormidega tutvuma. Nende sõnul võiksid õpetajad sotsiaalmeedia kõiki seitset kasutusviisi omavahel kombineerida ning seeläbi arendada ühtaegu nii õpilaste suhtlusoskusi kui ka aineteadmisi. Nad esitavad ühe võimaliku stsenaariumi, kuidas kooliõpetaja saaks kõiki seitset kasutusviisi rakendada (vt tabelit artikli lõpus).

Motivatsioon, motivatsioon ja veelkord motivatsioon

Pedaste sõnul oleneb igasugune õppimine eeskätt motivatsioonist. Õpitav peab olema õppijale huvitav, tähenduslik ja sobiva raskusega. "Liiga lihtne on igav ja liiga keeruline hirmutav. Vaja on parajat väljakutset ja siis keskenduvad õpilased ka õppimisele. Kui nende lihtsate reeglite vastu eksida, siis on tõesti nii, et muud tegevused võivad õppimist segama kippuda. See ei ole sotsiaalmeediaspetsiifiline," ütleb ta.

Ta toob näite varasemast uuringust, kus selgus, et umbes pooled 7.-9. klassi õpilased kasutavad iga päev sotsiaalmeediat ainetunnis muuks kui õppimiseks. "See näitab, et tavatund ei ole olnud alati piisavalt huvitav, tähenduslik ja väljakutset pakkuv."

Need kolm omadust peavad Pedaste sõnul iseloomustama ka sotsiaalmeedias tehtavat õppetööd. Õpilaste huvid, teadmised ja oskused on erinevad, mistõttu peaks ka õppimine muutuma mitmekesisemaks.

"Lisaks ainelastele teadmistel ja oskustele tuleb siinkohal mõelda ka muudele hariduse eesmärkidele," ütleb teadlane. "Sotsiaalmeediat kasutades saame toetada õpilaste kujunemist isiksusteks ja ühiskonna aktiivseteks liikmeteks, kes tunnevad iseennast ja on valmis iseseisvalt otsuseid vastu võtma, kuid toetavad ka teisi."

Ülevaateuuring ilmus ajakirjas European Journal of Educational Research.