2026. aasta seisuga on umbes kaks kolmandikku USA osariikidest vastu võtnud regulatsioonid, mis piiravad mobiiltelefonide kasutamist koolides. Õpilaste seas see otsus kuigi populaarne ei ole. Hiljutine uuring näitas, et 41 protsenti 13–17-aastastest USA noortest toetab mobiiltelefonide keelamist tundide ajal, samas kui ligikaudu pooled on sellele täielikult vastu.

Veelgi vähem toetust on ideel piirata telefonide kasutamist kogu koolipäeva vältel: umbes iga viies leiab, et telefonid tuleks keelata kogu päevaks, sealhulgas lõuna ajal ja vahetundides, samas kui 73 protsenti on sellise meetme vastu.

Värske teadusuuringu autorid vaatasid aga sellise keelu mõju. Esmalt keskendusid teadlased koolidele, kus õpilased panevad koolipäeva alguses telefoni magnetiga suletavasse kotti, mida ei avata enne koolipäeva lõppu. Seejärel võrreldi neid koole nendega, kus sellist süsteemi ei rakendata. Kokku vaatasid teadlased enam kui 40 000 kooli aastatel 2019–2026. Teadlased analüüsisid koolide testitulemusi, õpilaste puudumisi, GPS-andmeid ning õpilaste ja õpetajate vastuseid küsimustikule.

Teadlased ja haridustöötajad on arvanud, et kui lastel pole koolipäeva jooksul telefoni käepärast, paranevad nende õpitulemused, keskendumisvõime ning vähenevad vaimse tervise probleemid ja küberkiusamine. Selgub, et päris nii see siiski pole.

Uuringust järeldus, et keeld ei too kaasa selget akadeemilist hüpet. Keskmiselt ei parane testitulemused peaaegu üldse. Huvitav erand on gümnaasium: seal on näha tagasihoidlik, kuid statistiliselt usaldusväärne paranemine eelkõige matemaatikas. Põhikooliastmes aga mõju näha ei olnud.

Teadlased leidsid, et kui koolid võtsid magnetkottide süsteemi esmakordselt kasutusele, suurenes ajutiselt õpilaste tundidest või koolist kõrvaldamine. Teadlaste hinnangul võib see olla seotud sellega, et uue reegli jõustamine ise tekitas rohkem konflikte või suunasid õpilased tähelepanu telefonilt muudele segavatele tegevustele. Aja jooksul aga distsipliin taastus.

Telefonikeelu esimesel aastal õpilaste enesetunne küll halvenes, kuid teisel aastal muutus see juba paremaks kui enne keeldu. Teadlased tõlgendavad seda kui kohanemisprotsessi: algne vastumeelsus asendub ajapikku harjumisega ja võimalik, et ka suurema vahetu suhtlusega.

Üllatavalt ei paranenud aga ei kohalolek koolis, klassis tähelepanu tunnetus ega õpilaste hinnang küberkiusamisele. Nendes näitajates sisuliselt muutusi polnud.

Analüüsil on teadlaste sõnul ka piiranguid. Testitulemused ja küsitlused ei pruugi kajastada kõiki telefonipiirangute mõjusid. Lisaks oli isegi kõige kauem magnetkottide süsteemi kasutanud koolide puhul kasutada maksimaalselt kolme aasta jagu andmeid pärast muudatuste rakendamist. Samuti on osa koole kasutanud teistsuguseid telefonipiiranguid, mille mõju võib erineda.