"Sotsiaalmeedial on omadus võimendada nii head kui ka halba. Kõik sõltub tegelikult sellest, kuidas ja milleks inimesed sotsiaalmeediat kasutavad," sõnas Tiidenberg.

Sotsiaalmeedia koroonakriisi ajal
Dotsent viitas, et inimesed on sunnitud kodus olema ja kõik uudised jõuavad nendeni sotsiaalmeedia vahendusel. "Sotsiaalmeedia peamine funktsioon inimeste jaoks on alati olnud suhtlemine," märkis Tiidenberg.

Sotsiaalmeedia on suurepärane suhtlusplatvorm, ent on ühtlasi "tohutu masinavärk, mis on tähelepanumajanduse osa. Tähelepanu ei köida mitte väärt sisu, vaid sensatsioon, kergesti mõistetavus ja külgetõmbavus või kleepuvus".

Külgetõmbavus saavutatakse sisuga, mis tekitavad emotsioone. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. See tähendab, et külgetõmbavus on ka valeinformatsioonil, libauudistel ja vandenõuteooriatel. Tiidenbergi sõnul seisneb probleem selles, et võimendatakse kõike. Keskmise kasutaja jaoks on aina keerulisem selle infotulva sees orienteeruda ja mõista, et osad uudised, mida nad loevad, pole tõsi.

"Meie kasutuses on ökosüsteem, mis ühest küljest aitab meil luua ja hoida suhteid, mis on inimeseks olemise osaks ning mis ajal, kui inimesi on palutud sotsiaalset distantsi hoida, aitab meil seda teha," sõnas Tiidenberg.

Dotsent viitas, et kriisiaeg on toonud sotsiaalmeediasse ka paljud selle kasutamisest loobunud inimesed. "Oleme mõningal määral olnud tunnistajateks, kuidas varem Facebooki kasutamisest peaaegu loobunud inimesed on hakanud äkki postitama ja teiste inimeste postitusi kommenteerima. Ka Twitteris on jälle populaarne kõige tavalisem sotsiaalne suhtlus, nagu see oli ehk 7–10 aastat tagasi," sõnas Tiidenberg.

Lihtne, ehk isegi triviaalne suhtlus on oluline, sest aitab luua intiimsust. Intiimsus tekitab omakorda usaldust. "Seega luuakse inimlik side täiesti tavalise infovahetuse baasil," selgitas dotsent.

Sotsiaalmeedias võib pärast koroonakriisi tulla muutusi: "Kui meil on lubatud jälle kodudest välja tulla, võib näha sotsiaalmeedia kasutamises teatud langust. Sotsiaalmeedia kasutamine sõltub sellest, millisesse sotsiaalsesse maailma me pärast kriisi siseneme," lisas dotsent. Tiidenbergi sõnul võib juhtuda, et kriis ei saagi täielikult läbi, vaid muteerub natuke teistsuguseks kriisis.

Kahe teraga mõõk
Dotsent märkis, et sotsiaalmeedia mõjub ühtviisi nii noortele kui ka vanadele. "Sotsiaalmeedial on võime inimesi mitmeti mõjutada. Enamasti sõltub see viisist, kuidas sotsiaalmeediat kasutatakse," selgitas Tiidenberg. Mõnel juhul võib sotsiaalmeedia olla suurepärane allikas, kust saadakse kogukonna tunnet ja tuge. Turvatunne on eriti tähtis noorte puhul, mis on sotsiaalmeedia positiivne külg.

Samas on ka uuringuid, mille kohaselt võivad noored, eriti haavatavamad noored, kannatada juba varem välja kujunenud vaimse tervise või kehapildi probleemide all, mida sotsiaalmeedia võimendab. Kui estetiseeritud ning väga strateegiliselt loodud sotsiaalmeedia ja varasemalt välja kujunenud haavatavus kokku saavad, ei ole sealt kindlasti midagi head loota.

"Sotsiaalmeedia iseenesest ei tee ühtesid haigeks ja teisi õnnelikuks, see võime on aga olemas teistel inimestel ja nende sotsiaalmeedia sisul," rõhutas Tiidenberg.

Mitmetes uuringutes on kirjeldatud, kuidas suunamudijate Instagrami postitused põhjustavad noortel toitumishäireid, probleeme kehapildi ja vaimse tervisega. "Siiski on ka paljudel suunamudijatel piisavalt vastutustunnet ning püütakse olla ettevaatlikud, eriti kui on teada, et neil on noorte hulgas palju jälgijaid," lisas Tiidenberg.

Samuti suhtutakse vastutustundlikkusega sellesse, mis sõnumeid oma noorele jälgijaskonnale edastatakse. Kõik sõltub suunamudijast ning sellest, millist informatsiooni ja kuidas seda oma jälgijatega jagatakse

Usaldus loeb
Tiidenberg rõhutas, et vanematel on oluline luua väiksemate lastega usalduslik suhe. "Täiskasvanu ei saa kunagi täielikult oma lapse sotsiaalmeedia sisu kontrollida, sisu leidmine ja jagamine on teismeliste grupidünaamika seisukohast väga oluline ja nad peavad saama sellega ise eksperimenteerida," laiendas dotsent.

Noored jälgivad kõik suunamudijaid. Kui keegi midagi leiab, siis seda jagatakse. Huvitava sisu leidmise ja teistele jagamisega saab teenida endale sotsiaalset kapitali.

Samas peaks noored tundma, et kui nad näevad sotsiaalmeedias midagi häirivat, on neil võimalus kellegi poole pöörduda. "See on parim, mida te täiskasvanuna pakkuda saate. Usaldusliku suhte olemasolul teismelisega võib eeldada, et ta tuleb ja räägib, kui ta näeb sisu, millest ta aru ei saa, või mis tundub kahtlane," sõnas Tiidenberg.

Lisaks võiks noortele rääkida, et kõik internetis nähtav pole automaatselt väärtuslik. Lastele tuleks õpetada ka ebasobivaid postitusi tähistama ja neist teada andma.

Pandeemia vaevad
Koroonaviiruse pandeemiaga seotult on palju eksitavat ja valeinformatsiooni, segadust, libauudised, vandenõuteooriaid ja satiirilist huumorit. Katrin Tiidenberg manitses inimesi ette vaatama, et neist ei saaks halva informatsiooni tarbijad. Kuigi tema sõnul peaks käituma vastutustundlikult ka suurettevõtted, saavad igapäevaselt nii mõndagi ära teha ka inimesed ise.

1. Kui sulle jääb silma midagi, mis kindlasti pole tõsi, tähista postitus väärinfona ja palu seda ka oma sõpradel teha. Ära saada seda lihtsalt niisama edasi.
2. Kui sinu tuttavatest keegi postitab valeinformatsiooni, lisa sinna oma kommentaar, et ka teised seda näeksid. Ära jäta postitusele reageerimata ja vaata enda kanalid üle.
3. Mõtle enne, kui midagi jagad.