Lapsed õpivad täiskasvanutelt. Täiskasvanute käes on kontroll, mida ja kui palju lapsed kogevad. See kontroll ei ole sõnaline. See on eeskuju, näiteks ekraanide kasutamise küsimuses. Ekraaniaeg on kuum teema ega pole lõpuni läbi vaieldud. Üldiselt nõustutakse ja uuringutes leiab kinnitust, et lapsed veedavad ekraanide taga soovituslikust piirist kauem.

Põhjuste seast ei saa välja jätta vanemate endi käitumist. Vähemalt ühes uuringus on demonstreeritud, et lapsevanema enda ekraani taga veedetud aja põhjal saab kõige paremini ennustada, kui kaua teeb seda nende laps.

Usutavalt on paljud lapsevanemad probleemi olemasolust teadlikud ja nad suudavad aeg-ajalt midagi ette võtta. USA-s 2000 lapsevanemat käsitlenud uuringus leiti, et kaks kolmandikku vanematest pidasid lastega suhtlemise arvelt ekraani taga veedetud aega probleemiks ja nad on lastega koos veedetud aega püüdnud kasvatada. Antud uuringus oli lastele pühendatud aeg ekraaniga suhtlemise ajast 24 minutit pikem. Kahjuks on varem leitud, et ühise aja leidmise varjus on suhtlemise kvaliteet ise langustrendis.

Tegevuste valik ja sisu rikkus vaesustuvad, sest täiskasvanud ei ela isolatsioonis. Nende tähelepanu ja teadmised on piiratud. Neil on töö ja töökaaslased, igasugused kohustused, sealhulgas kodu ja sõprade ees jne. IT areng on suunanud sellest tegevus- ja infoväljast suure osa ekraanidega seadmetesse. Sestap kostuvad kodudes varieeruva meelehärmi ja hääletämbriga vabandused või õigustused aja nappusest, segamise mittesoovitavusest ning töö tegemisest.

Individuaalselt on äärmiselt raske, kui mitte võimatu antud arengule vastu seista. Kui kõik ülejäänud loevad ja sisestavad ekraanidel midagi, siis jääb kõrvalejääja sellest kõigest kõrvale. Kaunis paljust kõrvalejäämine võibki olla kasulik, aga sellest ei piisa suurema hea-halva tasakaalustamiseks. Teadupärast püüavad prantslased piirata seadusega töövälisel ajal töise infovoo liikumist. Mõnedes ettevõtetes püütakse sätestada midagi sarnast vabatahtlikult.

Aastavahetuse paiku pöördus maailma poole Paavst Francis soovitusega panna telefonid lauale ja teineteisega rääkida. Usujuht küsis, kas teie peres möödub söömaaeg vaikselt nagu kirikus, pidades silmas, et kõik on kuss, vaatavad oma ekraanidele ega oska omavahel suhelda. Paavst märkis, et kirikussegi tullakse ju suhtlemise ja infovahetuse pärast.

Brasiilias, Kanadas, Austraalias, USA-s, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis 6000 lapsega vanuses 8–13 läbiviidud uuringus tunnistas umbes kolmandik, et nad tunnevad end üksi ja hüljatuna ajal, kui vanemad on süvenenud näiteks söömise või pereaja käigus oma telefoni. Natukene üle poole lastest hindasid, et nende vanemad kulutavad telefoniga suhtlemisele liiga palju aega.

Kardetavalt muudab füüsiliselt lähedal asuv, kuid äraolev suhtlemisviis peale käitumuslike valikute ka tunnete maailma. Vihje, millistest tunnetest jutt käib, leiab Ühendkuningriigis ametisse pandud üksilduse ministri näitest. See ei ole üksi jäetud minister, vaid riigi kodanike heaolu õõnestava ja tervishoiu kulutusi suurendava probleemiga tegelema määratud ametnik.

Varemalt oli valitsus tellinud perepoliitika tõhusust käsitleva raporti. Raportis kirjeldatakse üksildust tundvate indiviidide lisandumise kõrval selle tervist kahjustava mõju osas, et üksildus on võrreldav päevas 15 sigareti suitsetamise mõjuga. Seega on see halb otseste ja kaudsete tagajärgedena võrdselt nii indiviididele kui ka ühiskonnale.

Mõneti loogilise arenguna pakub IT-maailm enda loodud probleemile lahendusi. Võiks arvata, et taolist üksilduse vastast abi pakub Facebook. Paraku on sotsiaalmeedia ise söögilauas kirikliku vaikuse suurimatest põhjustajatest.

Märgatav hulk teaduslikke vaatluseid hoiatavad taolise suhtlusvormi vastupidise mõju, sealhulgas üksilduse ja kurvameelsuse kasvu eest. Samas oleks Facebooki või muu ühismeedia mustvalge käsitlus järgmise vea allikaks. Antud teema väärib detailset ja jätkuvat käsitlust.

Mida võiks arvata Samasungi loodud kunstlikust inimesest? See on füüsiliselt äravahetamiseni sarnane naturaalse inimesega. Tema nimi on Neon. Neon pole virtuaalne assistent. Ta on inimesele loodud sõber. Neon on alati saadaval ja mõistab sind. Võib-olla asendab ta tulevikus ka lapsevanemaid? Otseloomulikult elab Neon ekraanil.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".