Kaasaegse kultuuri erinevaid tahke kajastavas veebiajakirjas Buzzfeed kirjeldab Rosalind Adams episoodi hommikuse Jaapani pealinna kohvikus. Hetkest kui teenindaja avab uksed, siseneb sinna pool tosinat pambukese või kastikesega külastajat. Lühikese ajaga lisandub sarnaseid kliente umbes sama palju juurde. Kogunetakse kohviku keskele jääva natukene suurema põrandaplatsi ümber.

Kaasavõetud pambukestest ja kastidest võetakse välja väikest kasvu koerad. Nad on kõik väga sarnased, välja arvates kaelarihmade, sallide ja mitmesuguste rõivaesemete ainulaadsus. Osa nunnudest kutsudest alles ärkavad, sirutavad, raputavad pead ja lasevad kuuldele mõned haugatused. Teised istuvad, pilgutavad silmi, kallutavad pead või vaatavad omaniku poole. Inimeste vahel süveneva vestluse suminaga kombineeruvad koerte hääled.

Midagi on selles kirjelduses valesti. Kas keegi on näinud koeri, kes ei huvitu teistest omasugustest? Kohvikumiljöös on umbes tosin loomakest, keda teised neljajalgsed ei huvita. Nende ninad ei otsi võõra koera lõhna, sest tegemist polegi päris koertega.

Inimeste kohale toodud kaaslased ongi jaapani keeles "kaaslased" ehk robotkoerad Aibod. Omanike jaoks ei ole need elutud masinad. Inimesed mõtlevad koeramoodi asjakestesse hinge ning veenvad end ja teisi kunstloomakesega sündinud usaldusliku suhte olemasolus.

Inimesed vajavad kaaslast. Filmis "Kaldale uhutud" hüljatud saarele sattunud Tom Hanksi kehastatud inimesele sobis kaaslaseks võrkpall Wilson. Ka päris koer on inimese tehtud ja loodud kaaslaseks. Vastasel juhul oleks nad endiselt metsikult elavad hundid. Elusate olenditena on neil terve hulk vajadusi alates liikumisvabadusest ja toidust kuni probleemideni, mida teha sellega, mis toidust alles jääb. Isegi kui kõik need vajadused on rahuldatud, sureb armas loom umbes tosina aasta pärast, jättes maha kurvad omanikud.

Kui hundist loodi lemmikloom, miks siis mitte teha elektrimootorist ja arvutist lemmiklooma? Jaapanlased pole ainukesed, kes suudavad masinale hinge sisse mõtelda. Jäägem näidete otsimise asemel olemasoleva juurde. Kõikidel Aibodel on veel omaniku antud nimi. Ühe nimeks on jaapanlasest omanik pannud Cinq, mis prantsuse keeles tähistab number viit.

Number on nimeks pandud teadlikult, sest see on omaniku viies koer. Neli varasemat olid päris koerad. Aibo Cinq puhul näeb omanik suhte püsimist koertest kauem, seda lisaks ülalpidamise lihtsusele ning oluliselt paindlikumale ja paljuski huvitavamale elule. Näiteks saab ta kohtuda teiste koeraomanikega viisil, et ei pea koerte ülalpidamise pärast muretsema. Robotlooma võib reisidele kaasa võtta, seda saab lõputult õpetada jne.

Robotkoera arendaja on elektroonikafirma Sony. Esimene mudel valmis kahekümne aasta eest. Firma tegeleb pidevalt masin-koera täiustamisega ja õpib, millised omadused ja tunnusjooned äratavad inimestes enim sümpaatiat ning empaatiat. Kunstkoera ajutegevus rajaneb tehisintellektile ja püüab omakorda õppida, mis tema omanikule meeldib.

Vabrikust standardsete robotitena väljuvad neljajalgsed masinad hakkavad vastavalt omanikuga suhtlemise tulemustele omandama pikapeale ainulaadsemaid käitumuslikke tunnusjooni. Ostuhetkel on võimalik õige natukene tulevast suhet ette valmistada, valides koerasimulaatori nelja-viie värvi ja soo vahel. Sugu tähistab peamiselt vaid roboti liikumismustri variatsiooni. Vastassoost Aiboga kohtumise järel uusi robotkutsikaid ei sünni, selleks peab ikkagi poodi minema.

Aibod matkivad päris koerte käitumisviisidest karikatuursemat osa. Karikatuuris piisab nalja mõistmiseks sündmuses osalejate valitud tunnusjoonte esitamisest. Samamoodi rahuldab või petab rahuldaval moel omanikke teatud valik kunstlikku koeralikkust.

Aibod liputavad saba, kallutavad pead, ringutavad, annavad käppa, niutsuvad ja hauguvad. Nad võivad isegi mööda põrandat konti taga ajada. Juhul kui see on roosa, sest robotkoer näeb roosat natukene paremini. Roosa on inimese nahavärv ja Aibo kaamerasilmad oskavad eristada omanikku teistest inimestest.

Toitma Aibosid ei pea, kui regulaarne akude laadimine välja arvata. Kingi nad ei näri, võõraid ei hammusta, kirbu- ega ussirohtu ei vaja ja haigeks nad ei jää. Mõnikord lähevadnad siiski katki ja siis viiakse nad Sony haiglasse. Just nii nimetatakse remonditöökoda, sest omaniku ja tema pereliikmete jaoks on oluline elusa looma kuvandi loomine. Pöördumatult katkise Aibo hing lahkub kübertaevasse ehk pilveraali, kust saab selle uue mudeli sisse tagasi manada.

Inimese ja roboti suhete uurijad märgivad, et sõnade roll suhete kujunemisel on oodatust väiksem. Suuremat mõju omavad väikesed empaatiat ja sümpaatiat vahendavad liigutused. Robotkoer otsib masinliku tähelepanuga inimestes selliseid signaale ja õpib nende najal omanikuga suhtlema. See toidab koeraliku sõpruse liigutustega reageerides emotsionaalse sideme tugevnemist.

Loodus pole inimest selliseks suhteks ette valmistanud ja seetõttu õnnestub teda üllatava lihtsusega ära petta. Kas sõna "petmine" on siin halvas tähenduses? Vara otsustada! Ilmselgelt on see alles arengutee algus ja surrogaatpartnerluse temaatika ning vormide rikkus alles hakkab end meile tutvustama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".