Ühismeedia kurnab jalgpallurite aju ja vähendab söödutäpsust
Brasiilia teadlased hoiatavad, et tõenäoliselt kurnavad arvutimäng ja sotsiaalmeedia suhtlus samu tajumehhanisme, mida on vaja muutuvas ja kiireloomulises otsustamisprotsessis, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Võrreldes kõikide teiste spordialadega liigub jalgpallis kõige rohkem raha. Euroopa jalgpallituru suuruseks hinnatakse 28,4 miljardit eurot. Antud juhul ei muuda raha laisaks, vaid vastupidi, rahas mõõdetakse iga sammu ja tegevust. Seda siis võidetud või kaotatud rahas. Psühholoogiliste testidega on demonstreeritud, et näiteks viie euro kaotamisega kaasneb kordades kehvem tunne võrreldes viie euro võitmisega. Vähemalt tundemaailmas oleks kasulik kaotusi minimeerida.
Hiljuti avastati jalgpallis uus pallurite töövõimet kahjustav probleem. Brasiilias korraldati teadlaste abiga eksperiment kahes profimeeskonnas. Enne iga mängu jagati võistkond pooleks tunniks kolme rühma. Ühe liikmed vaatasid pool tundi videoid. Teistel lasti mängida populaarset jalgpallimängu. Kolmandasse rühma sattunutel paluti lugeda sama aja jooksul sotsiaalmeedia postitusi.
Vahetult enne ja pärast kirjeldatud sekkumist mõõdeti mängijate vaimse väsimise määra. Seejärel algas traditsiooniline soojendus ja võistlusmäng.
Mõne päeva pärast kõik kordus selle erinevusega, et varasemalt määratud gruppide liikmetele anti mõne teise rühma tegevus. Kokku toimus kuus eksperimentaalse sekkumisega mängusessiooni. Enne iga mängu uuriti mängijate hinnangut vahepealsele taastumisele ja mängu lõppedes küsiti hinnangut väsimuse osas.
Võistlusmängudes analüüsiti kõikide mängijate tulemuslikkust. Muu hulgas hinnati söötude hulka ja kvaliteeti. Söötude arv mängija kohta oli enam-vähem võrdne. Söödueelse otsustamise kvaliteedis ilmnes aga erinevus, mis seostus mängueelse eksperimentaalse tegevusega. Võrreldes passiivselt videoid vaadanutega mõjusid videomäng ja sotsiaalmeedia lugemine otsustamise kvaliteeti langetavalt. Mängijate vaade püsis kauem vastastel ja lühemat aega omadel. Otsused oli aeglasemad ja söödud kehvemad.
Eksperimendi korraldanud teadlased hoiatavad, et tõenäoliselt kurnavad arvutimäng ja sotsiaalmeedia suhtlus samu tajumehhanisme, mida on vaja muutuvas ja kiireloomulises otsustamisprotsessis.
Järelikult peaks kumbagi tegevust enne vastutusrikast tööd vältima. Jalgpallivälises töös tuleb arvutimängu episoode võrreldes sotsiaalmeedias surfamisega ette harvemini. Sestap väärib sotsiaalmeediahügieen eriti valgekraelises töökultuuris suuremat tähelepanu.
Sarnase vihje leiab kahes ülikoolis korraldatud uuringust. Ühendkuningriigi Swansea ja Itaalia Milano Ülikooli 285 üliõpilase seas hinnati õppeedukust, motivatsiooni, ängistust ja tajutud üksildust. Lisaks analüüsiti, kuidas kasutasid üliõpilased tehnoloogiat ja ennekõike internetiteenuseid.
Erinevalt jalgpallurite lühiajalise sekkumise mõjust mänguolukordades otsustamise kvaliteedile käsitles ülikoolide uuring tehnoloogilise kontakti pikemaajalisemat mõju. Üliõpilastest veetis päevast üle nelja tunni veebikeskkonnas iga neljas. Kõige suurem osa sellest möödus ühismeedias.
Tulemus on muret tekitav. Üliõpilased, kellel esines rohkem internetisõltuvusele viitavaid tunnuseid, olid kehvema õppeedukusega. Neil tuli õppimise tõhusamal korraldamisel raskusi ette sagedamini. Tulevased eksamid põhjustasid neis ka suuremat ängistust. Võrreldes jalgpalli näitega vaatasid nad rohkem vastast, kui tegelesid oma mänguga. Samad üliõpilased tundsid end sagedamini üksildasena ja see omakorda tegi õppimisele keskendumise raskemaks.
Varasematest uuringutest on teada, et ühismeedia võib üksildustunnet suurendada. Selleks võib piisata nähes pilti tuttavast seltskonnast lõbusas olukorras milles pildi vaataja puudub. Jalgpallurite puhul sisaldab sotsiaalmeedia ohtralt mängija isikut puudutavaid kommentaare, mille analüüs kurnab vaimu ja langetab otsuste kvaliteeti. Vähem tuntud sotsiaalse rolliga indiviidile piisab enamasti napimatest vihjetest või tunnustuse puudumisest, et kurnata pead sarnase vaevaga.
Kuna tegemist oli tervise valdkonnas õppivate tudengitega, võib oletada, et mõned neist jõuavad jalgpallisfääri. Järelikult oleks kõigi huvides luua sotsiaalmeedia kasutamiseks ratsionaalne norm. Vastasel juhul jäädakse suures mängus kaotusseisu.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"