E-spordi kasvav populaarsus raputab reklaamiäri

Foto: SCANPIX/imago images/Bildbyran/ PETTER ARVIDSON

E-spordi võidukäik võib järgmisel kümnendil reklaamiäri pirukat taaskord kardinaalselt ümber jagada. Ühtlasi tõotab virtuaalmaailma demokraatlik loomus tuua ka Eestile uusi maailmameistreid, ennustab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Uue kümneaastaku puhul õnnitlemist ei piira kultuuris valitsevad tavad, mis keelustavad teatud hetkest ilusa ja õnneliku uue aasta soovimised. Kuna ilu ja õnn on subjektiivsed, võiks igaüks mõelda, milline tehnoloogiaga seotud nähe peaks järgmise kolme ja poole tuhande päeva sees ülendama tema argist elu.

Vigase ennustuse tegemise tõenäosus on suur. Eelmisest kümnendist võiks meenutada õhinat, millega lubati muuta kodune televiisori vaatamine 3D-elamuseks. Idee on nagu mäest alla kihutav kelk. See müüb end lõbu ja kilgete saatel. Seda eriti kõrvaltvaatajatele, kes ootavad järjekorras, et lustist osa saada. Olukord muutub tõsisemaks, kui kelku peab juhtima ja sõit saab otsa.

Lubadus kodusest kinoelamusest motiveeris ühtesid tootma ja teisi ostma. Vähem mõeldi sellele, mida oleks üleüldse 3D-formaadis huvitav vaadata. Enamus meediast jäi vanasse, läbi akna vaatamise formaati. Filmid, sport ja osa meelelahutusest sobinuks uue kogemuse jaoks. 3D-vaated eeldavad aga rohkem visuaalset infot. Neid pidanuks teistmoodi tootma. Seda küll tehti, aga suhteliselt vähe või siis aeglaselt.

Umbes sama seis oli 3D-pildi tehnoloogiatega. Need erinesid sõltuvad tootjast ja tegid tehnikakaugele kliendile parima valimise keeruliseks, kuni selleni välja, et jäädi ootama, millal ilmub mõni veelgi parem lahendus. Samuti ei tundnud klient iseennast. Ta arvas, et vaatab telekast elutuppa ilmunud 3D-filmitegelasi nagu teatris. Tegelikkuses pidi aga kandma prille ja istuma ühe koha peal. Suure tõenäosusega hakkas tal lõpuks paha ning pea või silmad valutama. Pilt muudeti kolmemõõtmeliseks mitte televiisoris, vaid tema peas, trikitades vaataja tajumehhanismidega.

3D-televisiooni algus ja lõpp paigutusid lõppeva kümneaastaku esimesse poolde. Hiljem polnud antud tehnoloogia teemal enam moekas rääkida. Kardeti, et sellega saadaks külge vanamoelisuse märk.

Viimasega meenub veel üks lõppenud aastakümne populaarne jututeema. See oli sotsiaalmeedia mõju inimeste vahelistele suhetele, nende muutumisest üha impressionistlikumaks, näilisemaks ja manipuleeritavaks. Vigadest õpitakse. Sotsiaalmeedia ei kao ära. Seetõttu oleks nüüd sobiv aeg ennustada ja otsida selle küpsema olemuse märke.

Muutust võivad kannustada väline surve ja kasutajate käitumise areng. Päästiksündmuseks võib olla mis iganes. Näiteks Prantsusmaa kohtu värske otsus, milles lubatakse maksuametil maksupettuste tuvastamiseks kammida kodanike ühismeedia postitusi. Kiputakse ju avalikkust teavitama elu heast ja paremast osast. Sellest võib sündida mulje elu ületavast teadaolevast sissetulekust.

Hooplemine on inimlik. Juhul kui lisaks sõpruskonna ahhetamistele toob see kaasa maksukoguja imetluse, võib hoogustuda tagasihoidlikkuse moekas laine. Areng poleks paha, sest tagasihoidlikkust on juba Piibli aegadest peetud vooruseks.

Tagasihoidlikkus poleks hea reklaamiärile. Asjade tutvustamise rahadel rajaneb veel üks lõppevat kümneaastakut iseloomustav nähtus. See on internetikuulsuste ja -mõjutajate fenomen. Rootslase Felix Arvid Ulf Kjellbergi aka PewDiePie oli viis aastat Youtube'i suurim, üle 100 miljoni registreeritud kliendiga ja paari aasta jooksul ka suurima vaatajaskonnaga mõjutaja. Vaatajad võrduvad tänapäeval rahaga juhul, kui neile näidatakse erinevaid kaupu.

Sama rahaveskit tormas keerutama miljoneid tundmatuid tegelasi, kellest väikesel hulgal õnnestuski saada väga rikkaks. Võimalik, et sama masinavärk jääb tööle ka algaval kümnendil. Seda vaid juhul, kui pakutav sisu täieneb millegi uuega. Sama kordamine jagab ju koogi liiga õhukesteks viiludeks. Oodata on uute tegijatega kohtumist, sest pidevalt uue leiutamine sööb vanade olijate tervist ja nad on juba piisavalt rikkad.

Oodatavalt on algaval kümnendil segadusetekitajaks e-Sport ja e-sportlased. Hoolimata, sellest et mängumaailm on juba piisavalt vana, on see püsinud suhteliselt nähtamatuna. Enam mitte ja see on alles algus.

Viimase kümne aastaga kasvas videomängutööstus enamustest meelelahutusvormidest kiiremini ja tõi äris osalejatele aastas umbes 120 miljardit dollarit. Sajandi alguses oli vastav näitaja 50 miljardit dollarit. Aastaks 2025 ennustatakse kasvu 300 miljardi dollarini. Võrdlusena oli näiteks maailma ekraanidel tuntud nn päris spordis USA korvpalli profiliiga NBA aasta käive kaheksa miljardit dollarit.

Uus formaat alles areneb ja selle mõju on raske ette ennustada. Olgu lõpetuseks näide miljoni dollari suuruse auhinnaga e-autosõidu võidukihutamisest, mida vaadati ca 400 miljonis kodus. Eestis tärganud huvi rallispordi vastu põrkab vastu reaalsuse kivi, sest see sport on kallis. Viimases MM-karusellis osales vaid neli tiimi.

Ekraanilt vaadatav ja kõigile jõukohane e-Sport võib maailmameistreid juurde tuua. Seega, ilusat ja õnnelikku uut algavat kümneaastakut!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: