Tosina päevaga kadus viie suure tehnoloogiafirma börsiväärtusest rohkem kui veerand triljonit dollarit. Maailmas ringi vaadates pole midagi erilist juhtunud. Järelikult peab küsima, mis ikkagi juhtus. Kuhu kadus inimeste varandus, mille eest saanuks osta naftafirma Royal Dutch Shell või hiigelsuure kaubamajaketi Walmart?

Aktsiahinna langus tabab vähem ettevõtet ja rohkem investorit. Sai ju ettevõte aktsiaid müües oma raha kätte. Investor lootis raha väärtpaberiteks vahetades vara kasvatada või kaitsta end vähemalt inflatsiooni vastu. Nüüd peavad nad pettumuseks kaotust kannatama. Olgu siiski lisatud, et ka aktsiaid emiteerinud ettevõtete jaoks on langus kehv juhul, kui see on põhjustatud vigadest nende tegevuses.

Samuti nõrgeneb tulusus osta aktsiate vahetamisega üles teisi ettevõtteid sh konkurente. Aktsiate vastu saab ka laenu võtta, mille hind kasvab paberile kirjutatud vara vähenemise tõttu. Vähe oluline pole seegi, et mõnes ettevõttes seotakse osa töötasust firma väärtpaberitega. Antud loos tähendaks see olulist palga langust. Arusaadavalt on küsimus, kas langus jääb kestma.

Üheks osakute hindade kukkumise põhjuseks peetakse kätte jõudnud aega. Sellega tahetakse öelda, et iga asi, mis tõuseb, peab ka langema. Kuna suured tehnoloogiafirmad on vedanud aastaid jõuliselt ülesmäge peaasjalikult USA majandust, kasvab pessimistides optimism õnnetuma aja lähedusest. Ühtegi konkreetset põhjust pendli suunamuutusele ei peagi leiduma. Piisab, kui see jõuab mõttelise tee lõpu lähedusse.

Õigemini piisab taolisest hea aja lõpu kuvandist, et vallandada investorites küdeva ärevuse seisundis paanika. Arvatakse, et Facebooki klientide andmete nurjatu kasutamise skandaalist piisas Google'i, Apple'i, Amazoni ja Microsofti aktsiatesse kiindumuse hüppeliseks vähenemiseks. Kannatada saanud firmasid on teisigi, aga need suured toimivad omamoodi tuulelipuna. Võimalik, et ka piksevarrastena, millesse maandatakse nüüd nii sotsiaalset kui ka poliitilist pahameelt.

Olukorrale ei tule kasuks president Trumpi isiklik vimm maailma rikkaima mehe Jeff Bezose vastu. Viimasele kuuluvas suure levikuga The Washington Postis ilmub kriitika suhtes tundlikku juhti ja tema ettevõtmisi arvustavaid seisukohti. Suurte tehnoloogiaettevõtete ühiseks hirmuks on poliitilise kliima muutusega kaasnev äri tulusust ohustavate regulatsioonide lisandumine. Lähenevate USA Kongressi vahevalimiste tõttu on poliitikutele tulus võtta sisse rahvakaitsja positsioon ja žongleerida populistlike seadusalgatustega, mis ründavad näiliselt suuri ja kaitsevad väikseid.

Mõistagi on kõik spekulatsioon. Ega ilmaaegu nimetata väärtpaberitesse investeerimist spekuleerimiseks. Sellega seoses võiks arvestada veel ühe seigaga, mis aitaks eristada Apple'i või Amazoni terviseprobleeme ühismeediaplatvormi pidava Facebooki omast. Tervise metafoor on sobilik. Neli aastat tagasi võrdlesid USA Princetoni ülikooli teadlased John Cannarella ja Joshua Spechler (pdf) sotsiaalvõrgustiku populaarsust nakkushaigusega.

Nende argumendis toodi välja sarnasus viirushaigusega. Näiteks gripiga, mis levib kontaktselt ja suhteliselt kiiresti. Haigestumisele on iseloomulik tervenemine, kui meie immuunsüsteem alustab haigusetekitaja vastu massiivset võitlust. Immuunsus jääb alles, et haiguse põdejad ei saaks neid uuesti nakatada.

Sotsiaalvõrgustikus kulgeb protsess natukene teisiti. Kui haiguse bioloogilised tekitajad elavad enam-vähem sama kaua, peaks võrgustikuga hiljem liitunud viibima selles sama kaua kui esimesed. Tegelikkuses osutuvad varasemad kasutajad kõige vastupidavamateks. Need, kes lisanduvad hiljem, lahkuvad pigem varem. Hilisemad tulijad liituvad juba seal olijate tõttu. Kui lõpuks hakkab keegi lahkuma, tõmbab ta esmalt kaasa need, kes liitusid hiljem.

Teadlased võtsid taolise tervenemise osamõju dünaamikat arvesse. Nad leidsid, et juhul kui kogu Facebooki populatsioonis tärkab tervenemise protsess, on sotsiaalvõrgustiku kadumine ikkagi lõpuks paratamatu. Esmalt testiti mudelit üllatavalt hea täpsusega omal ajal populaarse MySpace'i elukaare peal. Sama lähenemist Facebookile rakendades leiti, et tervenemine peaks olema märgatav hiljemalt 2017. aastal.

Arvatavalt on tegelikkus keerulisem ja tehnoloogiafirmades tajutavat väärtust kujundavad paljud tegurid, muu hulgas inimestes ravimatu ahnuse ja hirmude palavik.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".