Aeg-ajalt juhtub igaühe elus midagi sellist, mis talletub ajju koos seda hetke ümbritsevate detailidega ülejäänud mälestustest eristuvalt. Teinekord käiakse selliseid mälestusi õngitsemas sõnadega "kas mäletad, kus sa olid, kui…?". Näiteks kui inimene astus Kuule, kui sulle sündis laps, kui reisilennukid sööstsid New Yorki pilvelõhkujatesse või Taylor Swift läks lahku Harry Stylesist. Igaühe jaoks leidub mitmeid eluhetki, mis fikseerivaid sündmusi tavalisest detailsemalt.

Üks selline on kindlasti GPS ja selle signaale kasutavate kaardirakenduste väljakuulutamise päev. Ometi võib olla kindel, et pea kellelegi ei meenu hetk, kui ta kasutas esimest korda kosmose vallutamise ja arvutirevolutsiooni viljana sündinud kaarditeenust. Seda hoolimata taoliste teenuste tavatult suurest rollist tänapäevases elukorralduses.

Võimalik, et põhjus on asukohapõhiste teenuste igapäevasus ja sellest ammutatava väärtuse vähenemine ülejäänud tavaliste asjadega võrreldavale tasemele. Ümberöelduna on keskmise kodaniku jaoks kaarditeenus aeg-ajalt just niipalju vajalik, et sellest ei raatsita loobuda. Samal ajal ei oodata sellest samuti mingit suuremat imet.

Pane aga pähe näiteks Google'i omaniku müts ja pilt paistab oluliselt teistsugusena. Teenusepakkujad kulutasid uue tehnoloogilise võimaluse loomisele väga suuri summasid ja nägid kõvasti vaimset vaeva. Need kulud ületasid kordades kliendile pakutava väärtust. Näiteks kui palju on väärt võõras linnas ilma nõu küsimata üles oma hotelli leidmine või paberist kaarti kasutamata sihtpunktini jõudmine? Väärtus on olemas, kuid mitte kõige suurem, sest klient saab oma osa kätte tasuta.

Taoline olukord peaks tekitama ärevust nii ettevõtjas kui ka kliendis. Midagi on antud väärtuse ja hinna vahekorras valesti. Võiks küsida sama küsimuse, mille esitas üks Google'i-Facebooki-eelsesse aega mahajäänud mõtlemisega vanema põlvkonna USA senaator. Rahvaesindaja küsis hiljutise USA senati ärakuulamise käigus Mark Zuckerbegilt, kuidas nad tasuta teenusega üleüldse raha teenivad.

Senaatori teadmatus klientide andmetest kui uuest naftast kutsus esile iroonilist vastukaja. Aga kui paljud kliendid üleüldse mõtlevad tasuta infoteenuste äri loogikale? Kas neid üleüldse huvitab keda ärimõttes pügatakse ja kui palju?

Kõiki rõõmustavad allahindlused. Siin saab klient suurima allahindlusega kasu teenuse alguses, kui tema vajadus saab rahuldatud, aga müüja kannab kahju, kuna pakub teenust kõvasti alla omahinna. Müüja loodab tulevikule. Lootus pole isegi niivõrd klientide arvu kasvus, sest nad saavad teenust tasuta. Võiks eelistada isegi jagada tasuta asjade jagamist miljardi asemel ühele.

Lootus on saada keegi pikema aja jooksul teenust kasutama, sest klientide raha asemel kogutakse nende kohta andmeid. Kavalus hakkab ilmnema, kui panna kokku kaks kõverat. Üks kirjeldab teenuse väärtust kliendile ja see on suhteliselt laugjas, sest aja jooksul jääb teenusest saadav väärtus enam-vähem muutumatuks. Teenusepakkuja kasu joon liigub aja jooksul aina ülesmäge. Ta saab müüdavat andmemaaki juurde iga kasutuskorraga.

Andmete koondumise tulemusel saab teenuse omanikust üha rohkem klientide liikumise ja valikute kujundaja. Juba täna on lihtne demonstreerida, kuidas pakub otsingumootor sama küsimuse puhul erinevatele indiviididele kohandatud sisuga vastuseid või rajab sotsiaalmeedia kliendirühmade ümber erineva värvinguga infomulle. Elu lihtsustavad teenused on kasutajale ajas enam-vähem muutumatu väärtusega, aga teenuse omaniku huvi ja motivatsioon kliendiga tegeleda kasvab iga päevaga.

Sissejuhatuse meenutustesti juurde tagasi pöördudes oleks vähemalt täna veel imelik, kui sinu käest küsitakse "kas mäletad, kus sa olid, kui…?" ja sulle meenub, mida nägid selle päeval Google'i või Facebooki sisustatud ekraanil, sest sinu unikaalsed mälestused on mõjutatud sinuga manipuleeriva masina poolt.

Sedavõrd düstoopilise tuleviku võimalikkusest ei pea veel und kaotama. See ei ole aga võimatu, sest isegi kui sina ei jätnud näiteks kaarditeenuse kasutamise esimest päeva meelde, siis kaarditeenuse jaoks kujunes sellest detailide rohke mälestus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".